pärimustikule uut ainestikku. Eeposega võrreldes kajastab ,,Eddade" ainestik pärimuste varasemast kihistust , nagu see võis esineda gootide ja frankide kangelaslauludes. Asi pole ainult olutikulistes detailides , mis võivad taanduda Islandi omapärale ,vaid iidsetes ühiskondlikes suhetes. Eepose mõistmiseks on kasulikud need ,,Edda" laulud ,milles Brünhild samastatakse valküüriga ,kellele Sigurd nõidusunest äratab,kellega kihlub ja kelle Gudruni tõttu unustab Mõistagi leidub viiteid ,,Nibelungide " tegelatele ja motiividele teisteski saksa eepostes ja kangelaslugudes. Eriti hinnatav on XV sajandi keskelt pärineva käsikirja ,,Vägilaste raamat" eessõna , kus tuuakse eeposkangelastest mitmesuguseid lühiteateid ,mis põikuvad muudest allikatest. Kõige olulisemaks allikaks aga jäävad eepose käsikirjad. Üht küllaltki olilise allikana pärimuste kujundamisel eeposeks tuleb arvestada muinasjuttu
kohad tagasi. Ühel hommikul lähevad Gudrun ja Brynhird jõe äärde juukseid pesema. Nad hakkavad vaidlema. Gudrun räägib Brynhirdile kohtade vahetamise välja. Atli on Brynhirdi vend, ta tapab Sigurdi ja ta poja ära. Brynhirdi on venna peale kuri ja tapab ennast ära. Peale Sigurdi surma jäi aare omanikuta, Gunnar ja Högen võtavad selle omale ja uputavad Reini jõkke peitu. Atli abiellub Gudruniga, nad kutsuvad endale Gunnari ja Högeni külla. Atli tapab Gudruni vennad ära. Lõpuks tapab Gudrun Atli ja oma pojad ära. 6. pilet ,,Niebelungide laul" ,,Niebelungide laul" on saksa rahvuseepos. Ta sarnaneb ,,Eddale", aga on ühe autori teos. See on kirjutatud umbes 1200. Koosneb 39 peatükist. ,,Niebelungide laul" algab sellega, kuidas Kriemhild Wormsis ja Siegfried Madalmaades üles kasvas. Ühel päeval teatas Siegfried oma vanematele, et tahab Kriemhildiga abielluda. Ta läks Wormsisse ja sõlmis nendega verevendluse
Kas ta peaks püüdma hukkunud perekonna kohta võimalikult palju järele uurida? Kas ta peaks panema majaseinale mälestustahvli? Pidage meeles, et uus majaomanik ei ole sunnitud midagi tegema, sest maja anti talle seaduslikult. Samas raamatus kirjeldab Gudrun Pausewang omaenda üleelamisi lapsepõlves. 1941. aasta sügisel tegi gestaapo haarangu tema kodulinna viimastele juutidele. Otsekohe kiirustas enamik naabreid juutide kodusid rüüstama. Gudruni isa oli sõjas ja ema võttis lapsed rüüstamisele kaasa. Gudruni meelest oli olukord imelik, kuid ta kuulas nagu alati ema sõna. Vähem kui viie minuti pärast tuli ema toidukeldrist suure koormaga. Ta pani kaks täistopitud kotti sahvri kõrvale ja kuivatas otsaesiselt higi. Seejärel kummardus ta pliidi kohale, kergitas poti kaant ja nuusutas. „Hautis,“ ütles ta. „Tjah, Birnbaumid olid kuulsad oma heade õhtusöökidega.“
annaabi.ee 
