moodustavad reguloni. Samasse reguloni kuuluvate operonide induktsioon võib üsna ulatuslikult varieeruda. Näiteks temperatuurishoki reguloni (Htp) puhul täheldatakse osade HSP-de (heat shock proteins) puhul temperatuuri tõusu korral 5- kuni 7-kordset induktsiooni, mõnede HSP-de tase rakus tõuseb aga üle 70 korra. Stressivastuse käigus võidakse produtseeritakse rakus signaalmolekule e. alarmoone. Tuntumad signaalmolekulid on näiteks cAMP ja guanosiintetrafosfaat ppGpp. Erinevaid regulone kontrollivad regulaatorid võivad transkriptsiooni kas stimuleerida (näiteks PhoB), inhibeerida (näiteks LexA) või mõnede geenide puhul stimuleerida ja teiste puhul inhibeerida (näiteks Lrp leucine response protein). Osa regulone on kontrollitud alternatiivsete sigma faktorite poolt (näiteks 32 regulon). Regulatsioon võib toimuda mitmel erineval viisil:
jäänukid. Need valgud lahjenevad pikapeale. Induktor seondub repressoriga - konformatsioon muutub ja DNA saab avatuks sigmafaktoritele. Operoni on hea kasutatada mutatsioonide uurimisel. Nt kui promootorjärjestus muutub, siis repressor ei saa enam seonduda ja asi töötab kogu aeg. Sama on ka repressori mutatsioonidega, aga see on retsessiivne. CAP valgu sidumiskoht on erinevatel operonidel erinev. „võlutäpikese“ süntees viib transkriptsiooni seiskumisele. Guanosiintetrafosfaat ehk magic spot. Nimi tuleb meetodist, kuidas avastati. G-nukleotiid, millel nii 5’ kui ka 3’ otsas on fosfaadid ( (p)ppGpp). Toimib signaalmolekulina, osaleb transkriptsiooni regulatsioonis. Madalmolekulaarsed ühendid, mis osalevad transkriptsiooni globaalses regulatsioonis – mõjuva alameerivalt. Täpike tekib nälgivates molekulides. Sünteesitakse ribosoomides kui valgusüntees on jäänud poolikuks (ei ole AH). Võib olla ka energeetiline nälgimine, kui GTP või ATP-d pole piisavalt
9.3. Alarmoonid globaalse regulatsiooni 3. aste Alarmoonideks nimetatakse efektormolekule, mis signaliseerivad kasvukiiruse langemist. Tavaliselt on regulatsioon globaalne, mis tuleneb globaalse regulaatori allosteerilisest või mõnel muul moel mõjutamisest. Sageli nimetatakse alarmoonidega globaalset regulatsiooni kasvufaasist sõltuvaks regulatsiooniks. On täheldatud, et kasvukiiruse aeglustumisel koguneb rakkudesse ppGpp (modifitseeritud GTP, guanosiintetrafosfaat) molekule, mis signaliseerib rakule energia ja C-allika puudust. Sellele järgneb ulatuslik geeniekspressiooni muutus. Rakud lülituvad ümber vähemenergiarikaste energiallikate ja sekundaarsete C- allikate kasutamisele, mis enamjaolt nõaub keerulisemaid ja mitmeastmelisi metabolismiradu. Alarmooni ülesandeks on bakter ette valmistada kasvuks, kui DNA globaalne negatiivne superspiralisatsioon on väike. ppGpp ja GTP
annaabi.ee 
