Asub Musta mere ja Suur-Kaukasuse vahel. Juriidiliselt Gruusia osa, de facto aga sellest sõltumatu. Pindala on 8660 km². Elanike arv u 241 000. Ajalugu Abhaasia sõda 1992-93 Konflikti põhjuseks 1921. a põhiseaduse kehtestamine. Apsuad lootsid säilitada autonoomia Gruusia koosseisus ja saavutada senisest märksa enamat. 1994. a sõlmitud vaherahu järele paigutati Abhaasiasse SRÜ rahuvalvejõud. Järgnevatel aastatel pöördus u 60 000 grusiinist Abhaasia põgenikku tagasi. Kuriteod Abhaasia sõja vältel 1992- 1993 Š. Aiba tunnistusest (Suhhumi, Džikia tn 32): „Öösel mu grusiinist naaber Džemal Rehviašvili kutsus mind tänavale, öeldes: "Ära karda, ma olen sinu naaber, tule välja". Niipea kui ma väljusin, löödi mind pähe, tiriti majja ja otsiti läbi. Majas pöörati kõik segi ja kõik väärtasjad võeti ära. Siis viidi mind depoosse, kus vagunite vahel mind peksti ja nõuti automaadi ja
saavutada isegi senisest märksa enamat, kuid välja ei kuulutatud siiski iseseisvust või eraldumist Gruusiast. 1994. aastal sõlmitud vaherahu järele paigutati Abhaasiasse rahuvalvejõud, milles domineerisid Venemaa üksused. Abhaasiale jäi faktiline kontroll suurema osa üle oma territoorimusit. Apsuad olid saavutanud selle, et Ida-Gruusiast lähtuv migratsioon kui kõige vahetum oht nende rahvuslikule olemasolule neid enam ei ähvardanud. Järgnevatel aastatel pöördus umbes 60 000 grusiinist Abhaasia põgenikku tagasi, põhiliselt Gali rajooni. 4.slaid Sõjalises konfliktis panid mõlemad vaenupooled üksteise suhtes toime hulgaliselt elajalikke metsiskusi ja massitapmisi. Ebaseaduslikust tegevusest kasvas kõik edasine üle sõjaks ja selle üle diskuteerivad eri riikide eksperdid kuni käesoleva ajani. Toime pandud kuritegudest on antud välja mitmesuguseid materjale. Ekraanil näeb ühte tunnistust, milles kirjeldatakse grusiinide poolt pandud kuritegu. 5.slaid
vägistamine, tagakiusamine, kehavigastuste tekitamine, inimõigustest ilmajätmine, genotsiid, sõjakuriteod. Sõjad ja massilised mõrvamised on inimsusevastased kuriteod. Tänapäeval toimuvad sõjad Iraagis ja Afganistanis. Möödunud aastal toimus sõda Venemaa ja Gruusia vahel. See konflikt sai alguse 28.juulil 2008. Gruusia konfliktis hukkus kokku 64 sõdurit, 283 sai haavata ja 3 jäi kadunuks. Gruusia sõnul hukkus 228 grusiinist tsiviilisikut ja 169 sõjaväelast. Venemaa peaprokuratuuri uurimiskomisjoni sõnul on seni dokumenteeritud 165 lõunaosseetlase surm, kuid kriisi ajal teatas Venemaa, et hukkunud lõunaosseetlasi oli 2000. 1.septembril 2008 ühendasid sajad tuhanded inimesed Gruusias ja paljudes teistes riikides käed ketiks, et protestida Venemaa püüde vastu see riik tükeldada ja nõuda okupatsioonivägede väljaviimist. Euroopa Liit mõistis Venemaa
teda teine rabandus, mis jättis ta osaliselt halvatuks. See jättis Lenini sisuliselt riigi valitsemisest kõrvale, tema töövõime vähenes märgatavalt ja ta ei saanud enam parteis toimuvat kontrollida. Märtsis 1923 tabas Leninit kolmas rabandus, mis jättis ta voodihalvatuks ja peaaegu kõnevõimetuks. Aprillis 1923 peeti bolsevike partei 12. kongress, mille üks põhiteemasid oli Gruusia roll NSV Liidus. Stalin ja ta tollane lähim grusiinist liitlane Sergo Ordzonikidze (1886-1937) kritiseerisid ägedalt Gruusia nn. rahvuskommunistide soovi vähendada Moskva mõju Tbilisi asjade üle. Küsimus Gruusia staatusest oli üleval olnud juba 1922. aastast ja lõppes Stalini- Ordzonikidze võiduga (Moskva jäi domineerima liideuvabariikide siseasjade üle). Poliitbüroo koosseisus 1923. aastal muudatusi ei toimunud. Kuibõsevi asemel sai sekretäriks lätlane Jnis Rudzutaks (1887-1938), keda Lenin olevat soovitanud korra ka Stalini asemel