volframi- ja vasemaaki. Kauaaegne inimtegevus on Türgi loodust oluliselt mõjutanud. Kaitse alla on võetud palju ajaloo- ja mälestusehitisi. Suurimad rahvuspargid on Olympos Beyaglari ja Gelibolu Yarimadasi. Rahvastik. Põhiosa rahvastikust moodustavad türklased (70%),suurim vähemusrahvus on maa ida-ja kaguosas elavad kurdid (20%), keda Türgis ametlikult nimetatakse mägitürklasteks. On ka araablasi(2%), tserkasse, lasisid, grusiine, kreeklasi, armeenlasi, bulgaarlasi ja juute. Tihedam on rahvastik riigi lääne-ja põhjarannikul, hõredaim Ida-Anatoolias. Välismaal elab üle 2 miljoni türklase(neist 1,78 miljonit Saksamaal). Majandus. Sisemise kogutoodangu juurdekasv on olnud kiire, kuid ühe inimese kohta on see rahvaarvu suurenemise tõttu jäänud väikseks. Iseloomulik on majanduses riikliku sektori suur osatähtsus. Türgis on viimastel aastatel suurenenud erastamine.
15. sajandil rüüstasid Gruusiat läänest Ottomani Impeerium (Türgi) ja idast Pärslased. Gruusia muutus nende kahe konfliktse dominaatori mänguväljakuks. Gruusia lagunes sel ajal kaheks kuningriigiks (Kartli ja Imereti) ja üheks provintsiks (Samtskhe). Gruusia jagati nende sõdade tulemustena enamvähem pooleks jättes ühe poole Türgi ja teise Pärsia mõjuvõimu alla (viimane tappis 10 tuhandeid grusiine ja piinas surnuks ka tolleaegse kuninganna ema). 17. sajandiks oli Gruusia langenud pidevatest rüüsteretkedest tulenevalt sügavasse vaesusesse. 18. sajandil nägi Kartli kuningriik võimalust taastumiseks Vakhtang VI juhtimisel, kes rajas uued seadused ja üritas parandada majandust. Tema valitsuse ajal loodi esimene Gruusia keelne printimispress (1709). Kartli-Kakheti kuningas Erekle II hüüdis appi venelasi. Vene imparaator Katariina Suur oli vaimustatud
vaadetest ja partei sisuliselt lõhenes kaheks. Lenini pooldajad, keda oli parteis küll selge vähemus, kuid kes sel hetkel juhtusid olema enamuses, hakkasid end kutsuma bolsevikeks. Lenini vastased parteis on ajalukku läinud kui mensevikud. Mensevikud: Liidriks Martov, kelle kõrval olid tuntumad tegelased veel Plehhanov, Zasulich, Axelrod, Deutsch, Trotski, Potressov, Tsereteli, Fjodor Dan (1871-1947), Tsheidze, Moissei Uritski (1873-1918) jpt. Väga palju juute ja grusiine, kes olid haritud, ent Vene impeeriumis oma ühiskondliku positsiooniga rahulolematud. Pooldasid koostööd liberaalidega, olid vastu kohesele revolutsioonile (Venemaa ei olnud nende arvates selleks valmis). Peale 1905. aasta revolutsiooni tegid paar aastat taas Leniniga koostööd, ent kuna mensevike poolehoid kuulus üha enam reformidele ja vähem revolutsioonile, siis 1907 läksid nende teed taas lahku. 1917. aasta suvel läksid ka valitsusse.
armeest kõrini ja tulid seiklema. 17. sajandi alguses toimusid kolm suurt sõda Türgi osmanitega. Iraani tähtsaimaks sadamaks saab Abbas. Toimus Pärsia prestiizi tõus võitude tõttu, sõjad olid aga karmid Kaukaasia väikerahvastele: küüditati armeenlasi, grusiine, tapeti kurde. Tehti Euroopa koloniaalvõimudele mingeid järeleandmisi, mis hiljem kätte maksid. Abbas I kõrvaldab erinevatel viisidel oma pojad ja muud konkurendid. Järgnev valitseja pojapoeg Safi (1629-1642), keda vanaisa Abbas oopiumiga mürgitada püüdis. Ta on mõjutatav, eriti
annaabi.ee 
