1. Mõiste „etnolingvistiline vitaalsus" (järgnevas lihtsalt „vitaalsus") võeti kasutusele 1970ndate keskel, tähistamaks rühma võimet käituda eristuva ja aktiivse kollektiivse üksusena gruppidevahelistes suhetes. Mida kõrgem on rühma vitaalsus, seda enam on ta võimeline eristuma ja toimima kollektiivselt; mida madalam on vitaalsus, seda suurem on oht, et rühm lakkab olemast ja selle liikmed assimileeruvad teistesse rühmadesse. Seega on vitaalsus oluline tegur, mis mõjutab keele säilitamist {language maintenance) või keelevahetust (language shift). Sotsiokultuurilise staatuse M mõõtmisel on otstarbekas lähtuda subjektiivse etnolingvistilise
1. Mis on etnolingvistiline vitaalsus ja kuidas seda mõõdetakse? Martin Ehala artikli põhjal (Etnolingvistiline vitaalsus ja selle mõõtmine. Teoreetiline keeleteadus Eestis II. 2006, lk 68-84) etnolingvistiline vitaalsus - mingi keelt kasutava rühma võime säilitada oma keelt Etnolingvistilise vitaalsuse mõiste võeti kasutusele 1970ndate keskel, tähistamaks rühma võimet „käituda eristuva ja aktiivse kollektiivse üksusena gruppidevahelistes suhetes”. Mida kõrgem on rühma vitaalsus, seda enam on ta võimeline eristuma ja toimima kollektiivselt, mida madalam on vitaalsus, seda suurem on oht, et rühm lakkab olemast ja selle liikmed assimileeruvad teistesse rühmadesse. Seega on vitaalsus oluline näitaja, mis mõjutab keele säilitamist või keelevahetust. Varastes uuringutes eeldati, et vitaalsus väljendub rühma staatuse, demograafilise olukorra ja institutsionaalse toe kaudu, nähtusel on siiski ka
Kõigepealt leoti ette grupi A omadused, siis B. Grupile B omistati enam negatiivseid omadusi. Põhjused kuna oli vähem positiivseid omadusi ja loeti ette ennem (algatase oli B-l positiivsetega ees). Kas kategooriate ülesehitus on sarnane? Jagunevad kaheks: - heterogeensed kategooriad, kuhu kuuluvad paljud erisugused inimesed. Nt Vabaerakond - homogeensed kategooriad, kelle liikmed on omavahel väga sarnased. Nt EKRE Gruppidevahelistes erinevustes näevad inimesed oma grupi inimesi märksa erinevamatena, kui grupist välja kuuluvate inimeste puhul. See on homogeensuse efekt (1981). Nt meil on raske eristada asiaatide nägusid. Oma rassi inimeste puhul märkame erinevaid detaile. Põhjused vähene kokkupuude (on küsitav). Tegelikkuses ei ole päriselt selge, kuidas see efekt tekib. Stereotüübi puhul peaksime aru saama, mis grupp see inimene on. Nt: gooti inimene. Milleks on vaja kategoriseerida? Kasulik, sest: 1
annaabi.ee 
