tegurite kombinatsioonidest kui üksikpõhjustest. Eelarvamust seletavad teooriad individualistlikku või sünnipärasuse mudelit (võimukas isiksus, sotsiobioloogia, sotsiokultuurilised seletused, mille hulka kuulub patuoinaks tegemine ning sotsiaalne samastumine). Tühusad toimingud eelarvamuse vähendmaiseks põhinevad viiel tingimusel: võrdne staatus, isikliku tutvumise potensiaal, kontakteerumine mittestereotüüpsete indiviididedega, sotsiaalne toetus gruppidevahelises kontaktides ja ühise jõupingutuse vajadus. Hiljutsed kollektiivse käitumise uurimused näitavad, et indiviidid rahvahulgas tajuvad oma tegusid erinevalt. Rahvahulga käitumise mõistmiseks on vajalik suurem teadlikkus sotsiaalse konteksti ja ennetavate tegurite kohta. Altruistliku käitumise uuringud on näidanud, et inimsed on valmis teisi aitama isegi iseenda arvelt palju enamatel asjaoludel, kui geneetilise determinismi teooriatest järeldada võib
2. kindlaks teha võistlevate gruppide huvid ja nende poolt mobiliseeritud poliitiliste ressursside hulk. 3. leida avalik poliitika, mis ligikaudselt tasakaalustaks kõikide aktiivsete gruppide huvidest ja ressurssidest tulenevad positsioonid 4. sätestada need tasakaalupunktid kui avaliku poliitika otsused. 5. täide viia sellest tulenevad väärtuse jaotamised. Valitsust nähakse peamiselt kui vahemeest gruppidevahelises võitluses. 33 34 Grupi lähenemisviis vastandub eliidi lähenemisviisile. Tegutseb suur arv piiratud huvivaldkondadega gruppe, kes mobiliseerivad oma ressursid poliitiliste otsustuste mõjutamiseks. Kriitikud väidavad, et mõnedel gruppidel on soodumus poliitika tegemisel võita, sest neil on suured eelised poliitiliste ressursside näol
asjaolu, et juhul kui riik (kui võimuaparaat) ja suur osa ühiskonnast on vastuolus, nii et riigi antud normid ei leia ühiskonnas üksmeelset aktsepteerimist, tagatakse nende täitmine riiklikke sunnivahendeid kasutades. Ühiskondlik õigus rajaneb konkreetse ühiskonna liikmete arusaamal ja ettekujutusel õigest ehk õiglasest õigusest. Seda õiguse õiglust, mis teeb sellest õigusest õige õiguse, oodatakse igal tasandil üksikindiviidi ja grupi suhetes ning gruppidevahelises suhtlemises. Riikliku ja ühiskondliku õiguse eristamise peamised kriteeriumid on järgmised. - Autoriteetsus: riikliku õiguse autoriteet lasub spetsiaalsetel institutsioonidel (parlament, valitsus, kohtud jne), ühiskondliku õiguse puhul on olulised riigi- ja võimuvälised liidrid (sotsiaalse grupi juhid, perekonnapea jne). - Õigustrakendavad organid, institutsioonid: õpetatud juristid kuuluvad riikliku õiguse juurde, ühiskondliku õiguse puhul on
annaabi.ee 
