pole. 3) Tähed. 4) Jutupaunikud. 5) Klounid. 6) Kamandajad. 7) Jonniajajad. 17 Et grupi töö oleks edukas: 1) Pange paika grupi eesmärk. 2) Tehke kindlaks oma seisukoht. 3) Kuulake. 4) Lööge kaasa. 5) Säilitage külma verd. Mida peaks juht grupi nimel tegema: 1) Sõnastage grupi eesmärgid. 2) Ergutage gruppi koostööle. 3) Jõudke ühisele otsusele. 4) Hoidke kord majas. 5) Hoidke üleval grupivaimu. 6) Valige sobiv juhtimisstiil. Kõnekunst Esitusstiilid: 1) Eksprompt - ettevalmistusaega ei ole, kõne tuleb paugupealt välja mõelda. 2) Vaba - olete kõne ette valmistanud, kuid mitte sõna-sõnalt pähe õppinud. 3) Päheõpitud kõne - loete kõne peast sõna-sõnalt ette. 4) Kirjutatud kõne - loete ette kirjutatud kõne. Kõne ülesehituse kuldreeglid: 1) Igal heal kõnel peab olema sissejuhatus, keskpaik ja kokkuvõtte.
58. Selgitage, mida tähendab Kierkegaardi kohaselt olla religioosne inimene. Kierkegaardi kohaselt on religioosne inimene see, kes seisab silmitsi jumalaga ja seeläbi jääb inimeste keskel üksikuks, sest teised lihtsalt ei mõista tema usku. Eetilise inimesega võrreldes seisab ta kõlblusnormidest kõrgemal. Religioossus on usk, et kuuletutakse jumalale. 59. Selgitage Kierkegaardi ütlust: ,,Rahvahulk on ebatõde.". Ma arvan, et Kierkegaard pidas selle ütlusega silmas grupivaimu. Inimesed ei mõtle grupis tegutsedes enam oma peaga vaid käituvad nagu üldsus. Inimese isiksus paljastub siis, kui ta ei ole enam rahvahulgas. Seepärast Kierkegaard ütleski, et rahvahulk on ebatõde. 60. Selgitage Nietzche väidet: ,,Jumal on surnud.". Nietzche pidas selle väitega silmas ilmselt seda, et inimesed ei juhindu oma igapäeva elus enam jumalast. Jumal ei ole enam see, kes ütleb, mis on hea, mis halb. Moraal ja käitumismallid tulenevad keskkonnast, mitte jumalast. 61
58. Selgitage, mida tähendab Kierkegaardi kohaselt olla religioosne inimene. Kierkegaardi kohaselt on religioosne inimene see, kes seisab silmitsi jumalaga ja seeläbi jääb inimeste keskel üksikuks, sest teised lihtsalt ei mõista tema usku. Eetilise inimesega võrreldes seisab ta kõlblusnormidest kõrgemal. Religioossus on usk, et kuuletutakse jumalale. 59. Selgitage Kierkegaardi ütlust: „Rahvahulk on ebatõde.“. Ma arvan, et Kierkegaard pidas selle ütlusega silmas grupivaimu. Inimesed ei mõtle grupis tegutsedes enam oma peaga vaid käituvad nagu üldsus. Inimese isiksus paljastub siis, kui ta ei ole enam rahvahulgas. Seepärast Kierkegaard ütleski, et rahvahulk on ebatõde. 60. Selgitage Nietzche väidet: „Jumal on surnud.“. Nietzche pidas selle väitega silmas ilmselt seda, et inimesed ei juhindu oma igapäeva elus enam jumalast. Jumal ei ole enam see, kes ütleb, mis on hea, mis halb
annaabi.ee 
