Referentgrupp juhtgrupp, millest teised lähtuvad. Oluline hoiakute ja arvamuste moodustamisel. Enese identifitseerimine ja võrdlemine teiste gruppidega. In-grupp primaarsed ja sekundaarsed rühmad, kuhu meie kuulume. Out-grupp primaarsed ja sekundaarsed rühmad kuhu nemad(teised) kuuluvad. In-gruppidel on vaenulikkus out gruppide vastu, mida tugevam on meie-tunne seda suurem on vaenulikkus, sest ollakse kindel oma grupi paremuses (kui aru ei saa, siis seletan). 43. Milline mõju on grupisuhetele grupi suurusel? Mida suurem on grupp, seda keerulisem on hoida ühtekuuluvustunnet, saada aru ühtselt ühisest informatsioonist ja seda rohkem on eriarvamusi, mis võib põhjustada grupisiseseid konflikte. 44. Kuidas mõjutab grupidünaamikat sotsiaalne mitmekesisus (Peter Blau ja ta kolleegide uurimus)? Kuna sotsiaalselt mitmekesises grupis on erinevad kultuurid ja rahvused, siis see on jällegi konfliktiallikas.
kuuluvateks (nt Euroopa kultuur, Aafrika kultuur). Ühiskonnad on siiski tugevamalt seotud geograafiliste ja ajalooliste tingimustega, nad eksisteerivad konkreetses ruumis ja ajas ja kujundavad läbi konkreetsete institutsioonide inimeste elusid. A.L. Kroeber (1948) Anthropology. New York: Harcourt, Brace: Ladina sõna socius tähistab seltsilist või liitlast ja oma spetsiifilises tähenduses viitavad nii sõna ühiskond kui sotsiaalne ühendustele indiviidide vahel, grupisuhetele. Kui räägitakse sotsiaalsest struktuurist või ühiskondlikust organisatsioonist siis on selge, mida silmas peetakse viisi kuidas teatud hulk inimesi moodustavad perekonnad, klannid, klassid, hõimud, riigid, klubid, kogukonnad jne. Ühiskond on seega grupp omavahel vastastikku seotud idiviide. Roger Keesing (1976) Cultural Anthropology. New York: Holt, Rinehart and Winston. Ühiskond on teatud elanikkonna liikmed ja see elanikkond eristub teistest
kuuluvateks (nt Euroopa kultuur, Aafrika kultuur). Ühiskonnad on siiski tugevamalt seotud geograafiliste ja ajalooliste tingimustega, nad eksisteerivad konkreetses ruumis ja ajas ja kujundavad läbi konkreetsete institutsioonide inimeste elusid. A.L. Kroeber (1948) Anthropology. New York: Harcourt, Brace: Ladina sõna socius tähistab seltsilist või liitlast ja oma spetsiifilises tähenduses viitavad nii sõna ühiskond kui sotsiaalne ühendustele indiviidide vahel, grupisuhetele. Kui räägitakse sotsiaalsest struktuurist või ühiskondlikust organisatsioonist siis on selge, mida silmas peetakse viisi kuidas teatud hulk inimesi moodustavad perekonnad, klannid, klassid, hõimud, riigid, klubid, kogukonnad jne. Ühiskond on seega grupp omavahel vastastikku seotud idiviide. Roger Keesing (1976) Cultural Anthropology. New York: Holt, Rinehart and Winston. Ühiskond on teatud elanikkonna liikmed ja see elanikkond eristub teistest
annaabi.ee 
