Aja jooksul on uuritavate objektide ulatus märkimsväärselt laienenud, kuid enamjaolt on Delfi meetod kasutusel nendes valdkondades, mis on seotud teaduslik-tehnilise arenguga. [2] Delfitehnika kasutuselevõtu põhjusteks sai üha suurenev rahulolematus ebaefektiivseteks osutunud komiteede, ekspertrühmade ja teiste koostöövormidega. Delfitehnika loodi vältimaks kommunikatsiooni moonutamist, mis leiab aset ühe isiku või isikute grupisisesel Delfi meetod ja tesied prognoosimise meetodid 6 domineerimisel ja arvamuste ühtlustamisel grupi arvamusega, mille on tinginud iseloomuomaduste erinevused või inimestevahelised konfliktid. [3] Delfitehnikat saab kõige paremini visualiseerida üksteisega seotud astmetena: 1. samm - Grupi koostamine Huvigrupp on tavaliselt koostatud analüüsimaks vastastikku huvipakkuvaid küsimusi. Selle
Sellise võrgustiku olemasoluks on vajalikud vahendid sõnumite levitamiseks ja vahetamiseks. Lisaks peab toimime pidev teadete voog, milles enamik selle tasandi subjekte osalevad. Sellest tasandist allapoole jääb järjest enam erinevaid kommunikatsioonivõrgustike liike, mis põhinevad mõnel ühisel igapäevaelu tunnusel: lähem keskkond, huvi, vajadus või tegevus. Selle tasandi põhiküsimused puudutavad kuuluvust ja identiteeti, koostööd ja normide loomist. Grupisisesel ja isikutevahelisel tasandil pööratakse tähelepanu suhtlemise vormile ning interaktsiooni, mõju ja liikmeksolemise mallidele, samuti normatiivsele kontrollile. Isikutevahelisel tasandil keskendub kommunikatsiooniuurimine info töötlemisele, tähenduse omistamisele j kommunikatsiooni võimalikule mõjule. Palju juhtumeid Kommunikatsiooni
grupis on hajuvus k6ige suurem. Dispersioonanalüüsi käigus jagatakse üldine variatiivsus (a) grupisiseseks variatiivsuseks ja (b) gruppide vaheliseks variatiivsuseks. Selleks, et hinnata, kas gruppide või tunnuste keskmised erinevad üksteisest statistiliselt olulisel määral, võrreldakse ANOVA-s gruppide vahelisest variatiivsusest (e. üldisest variatiivsusest) tulenevat dispersiooni grupisisese variatiivsusega. Nullhüpoteesi kohaselt peaks grupisisesel variatiivsusel põhinev dispersioon olema umbkaudu võrdne gruppide vahelisest variatiivsusest tuleneva dispersiooniga (st. gruppide või tunnuste keskmised üksteisest oluliselt ei erine). Neid kahte dispersiooni hinnangut on võimalik võrrelda F-testi abil: F-test kontrollib, kas hinnangute suhe on oluliselt suurem kui 1. gruppide vaheline dispersioon F = ------------------------------------------
annaabi.ee 
