mõjutavad ja üksteisesse suhtuvad. · Sotsiaalpsühholoogia on teadus, mis tegeleb nende psüühika ja käitumise aspektide uurimisega, mis on põhjustatud inimese kuulumisest gruppidesse. 1) Interdistsiplinaarne lähenemine A) sotsioloogia osa, mis tegeleb massiteadvuse nähtuste uurimisega B) psühholoogia osa, mis tegeleb isiksuse uurimisega 2) Intradistsiplinaarne lähenemine Tegeleb massipsühholoogialiste ja grupiliste nähtuste uurimisega Interpretatsiooni tasemed Sotsiaalpsühholoogia ajalugu I Problemaatika kujunemine (19.saj. keskpaik kuni 1908.a.) E. Durkheim "Individuaalsed ja kollektiivsed kujutlused" (1838) G. Tarde "Matkimise seadused" (1893) G. Le Bon "Hulkade psühholoogia" (1895) W. Wundt "Rahvaste psühholoogia" (1900) II Üleminekuetapp (1908 - 1940) W. McDougall "Sissejuhatus sotsiaalpsühholoogiasse" (1908) E.A. Ross "Sotsiaalpsühholoogia" (1908) III Eksperimentaalne etapp (alates 1940) V
poolt loodab karakteristik. - intonatsioon – situatsiooniline, sõltub psüühilisest seisundist kõne ajal. Võib peegelduda meeleolu, suhtumine, ärevus. - tempo – kõne kiiruse valik keele normide piires. - pauside iseloom, pikkus ja jaotus. - loogiline korrastatus – loogikareeglitest kinnipidamine, mis ilmneb eriti kirjaliku kõne puhul. - foneetiline reduktsioon – sõnaosade, lõppude „söömine.“ Grupiliste foneetiliste tunnuste hulka kuuluvad: dialekt (kõneleja või kõneharjumuse päritolu) ja aktsent. Grammatilis-semantilised tunnused: - pauside täitmine – nt häälitsused „ee,“ „mm.“ - sõnade valik - avaldub slängis, ilukõnesuse elementides. - kõnekultuur – keelereeglitest kinnipidamine, õigekeelsus. - väljendusrikkus – intuitiivne püüe ületada kõne lamedust, üheplaanilisust. Kategoriaalsed tunnused:
6. Sunnitud pöördumine võib esineda äärmuslike usuliikumiste puhul. Grupi surve, negatiivsete tunnete ja käitumise kontrollimise kaudu sunnitaks inimest usuliikumise või - organisatsiooniga liituma. Seesugune pööramine loob piiratud, lühiajalise hoiakute muutumise. Efekt kaob niipea, kui surve lakkab. Teiseks motiivipõhise tüpoloogia näiteks on Rambo (1995) kes väitis, et pöördumine toimub kultuuriliste, sotsiaalsete, grupiliste, isiklike, psühholoogiliste ja kogemuslike faktorite kombinatsiooni tulemusena. (Tema mudelit nimetatakse terviklikuks ehk holistiliseks pöördumismudeliks.) ● Pöördumise sotsiaalset konteksti arvestavad tüpoloogiad püüavad kirjeldada seda, kuidas ühiskonnas toimivad protsessid isiklikega kombineerudes võivad mõjutada inimeste pöördumist. Üheks tuntumaks sellise tüpoloogia näiteks on Glock’i ja Sark’i (1965) käsitlus, milles
annaabi.ee 
