kiriku raames pole lunastus võimalik ja ketserid hakkasid kuulutama, et ametlik kirik on selle takistuseks. Kirik hakkab ketseriks nimetama neid, kes hakkavad kirikule vastupropagandat tegema. Varauusaja ketserlused mängivad rolli hiliskeskaja ketserluste juures, seevõrd, et varakeskaja piiskopid diskuteerisid ketserlusest ja kui 12. - 13. sajandi autorid puutusid kokku omaaegse ketserlusega, kasutati varakeskaja sõnavara. Esimesed teated kõrgkeskaja grupilisest ketserlusest 11. sajandil (ainult mõned teated). Teated Lõuna Prantsusmaalt, Põhja Itaaliast, mis olid majanduslikult areneinumad ja haritumad st. sai tekkida mure, kas ametlik kirik suudab lunastust tagada, sest see nõudis mõtlemisvõimet ja suuremat kristianiseeritust. Ketserluse massiliikumist soodustas ühiskondlik rahulolematus, vaja otsida viise parandusteks. 29
Kasuta oma selgituses jooniseid. Attenuatisioon leiti kõigepealt E.coli trp operonis. Uuring oli suunatud kahele faktile mutatsioonid, mis lõid välja trp repressori ei olnudki täielikult trüptofaaniga represseeritud, trp operoni alusjärjestus oli ebatavaline ORF, mis eelnes tuntud trüptofaani biosünteesivate ensüümide struktuursete geenide ORF- idele. Esmalt leiti, et ORF koosneb kahest tandem Trp koodonist, teiseks, et mRNA-l koosnes selles alas kahe grupilisest sümmeetriast, mis võimaldas moodustada tal eksklusiivseid sekundaarstruktuure, millest üks meenudas rho-sõltuvat transkriptsiooni terminatsiooni signaali ja teine kaitseks esimese formeerumise eest ja seeläbi ka terminatsiooni eest (pre-emptor struktuur) Attenuatsiooni mehhanism: · RNAP initsieerib trp promootori transkriptsiooni · RNAP teeb pausi 90nda nukleotiidi juures sekundaarstruktuuris
Varase keskaja õpetused, mis pole otseselt ketserlikud, sest ka katoliku dogma on alles kujunemas Ketserlusena käsitleti ka simooniat ja muid kirikuelu väärnähtusid Ketserlus kui rahvamasse haarav nähtus eeldab, et ametlik dogma on jõudnud inimesteni see eeldab teatavat haridustaset ja teoloogia mõistmist. 12.-13. saj ketserlus on seega seotud pigem linnadega laiem silmaring Esimesed teates grupilisest ketserlusest pärinevad 11. saj algusest Prantsusmaal, massiliseks saavad need aga 12. saj. Tegu on linnade arengu ajaga uued ühiskonna- ja eluvormid, mille kirik ei vasta.Varakeskajal olid küll kohustuslikud jumalateenistused, aga põhjapool Alpe oli kirikuid vähe ja reaalseid kokkupuuteid rahvaga oli samuti. See, et talupojad usuvad asju, mis ametliku doktriiniga kokku ei sobi, pole probleem. Rahvalik usk on kõikjal Euroopas erinenud sellest, mida teame läbi teoloogide. See ei
annaabi.ee 
