liikmeskonda suurendada . Osad käivad ka koosolekutel, teised passiivsemad. o Poolehoidjad Toetab kindlalt oma partei poliitikat. Inimene ei astu iialgi liikmeks. Ei astu kuna kardetakse tööd kaotada, lähedaste halvakspanu,säilitada sõltumatus, et mitte alluda partei sisereeglitele o Valijad Hääletavad valimistel teatud partei poolt · Ideoloogia · Grupihuvid · Aja iseloom · Probleemiväline pooldamine PARTEI FUNKTSIOONID · Valijate mobiliseeritus - parteide peamine mure, et inimesed tuleks hääletama · Üldsuse harimine - paljude jaoks on partei infoallikaks. · Poliitiline sotsialiseerimine - järgides teatud reegleid, levitab partei nende kohta infot ja aitab kaasa nende aksepteerimisele · Poliitikategemine
Eesti Kristlikud Demokraadid Maailmavaade: Eesti on usaldusväärne, haldussuutlik, turvaline ja kodanikusõbralik õigusriik. o Eestist peab saama õigusriik, kus on tagatud võimude lahususe põhimõte ning ei domineeri kitsad grupihuvid. Rahval peab olema võimalus valida presidenti ning algatada seaduseelnõusid. o Eesti majanduse võimalikult kiire areng nii kvalitatiivses kui ka kvantitatiivses suunas ning toetama kodumaist tootmist. Taotleme eetiliste piirangutega avatud turumajandust. Näeme ette majandus- ja sotsiaalpoliitika koosarendamist. Peame vajalikuks stabiilse makromajandusliku raamistiku loomist, kus üksikud turul osalejad saavad teha
kui ka riigist. Oma iseloomust on nad erinevad: majanduslikud, poliitilised, sotsiaalsed, kultuurilised. Kodanikuühiskond ja demokraatia eeldavad nende gruppide vahekordades kolme tingimuse täitmist: peab valitsema kodanike poliitiline võrdsus, toimima peab majanduslik ja poliitiline vabadus. Ühiskonnas on inimeste tegevus määratud nende huvidega, siit ka sotsiaalsete gruppide ühised grupihuvid. Kuigi erinevate sotsiaalsete gruppide käsutuses olevad majanduslikud, poliitilised, kultuurilised ressursid erinevad üksteisest tunduvalt ja see tekitab ebavõrdsuse, ei ole ühelgi sotsiaalsel grupil absoluutset domineerivat seisundit teiste suhtes. Poliitline võim on sellises ühiskonnas hajutatud gruppide ja institutsioonide vahel. See tagab demokraatlike institutsioonide ja protseduuride püsimise, kindlustab kodanikele nii vabaduse kui ka võrdsuse
tehnilis-tehnoloogiliste, psühholoogiliste, ökoloogiliste ja juhtimisülesannete lahendamist. Logistika rakendusala on alates Aleksander Suure vallutusretkedest kuni tänapäevani olnud militaarvaldkond, sest ilma logistika põhimõtete rakendamiseta ei ole sõjategevuses võimalik edu saavutada. Sõjalise edu tagab relvajõudude logistiline valmisolek, sest armee on täpselt ja rangelt organiseeritud struktuur, kus individuaalsed ja grupihuvid on allutatud kogu süsteemile. Tänapäeval annab Pentagon USA ülikoolidele materiaalset ja metoodilist abi. See on seaduspärane, sest logistika kui ärikorralduse instrument ja teadusharu hakkas tsiviilelus tänapäevases tähenduses formeeruma 1950 aastatel eelkõige USA-s. Teise maailmasõja militaarlogistika kogemused leidsid kasutamist ärielus 10 –15 aastat hiljem. Teise maailmasõja järel oli tüüpiline tootjate turg, millega kaasnes reservide otsimine tootmises
annaabi.ee 
