Rudolf Franz Ferdinand Höß Rudolf Franz Ferdinand Höss sündis 1900 aastal 25 novembril Baden-Badenis kristlikus peres. Hössi isa oli kunagine ohvitser, kes sõdis Ida-Aafrikas. Pärast isa surma liitus Rudolf armeega. Temast sai juba 17 aastaselt ohvitser. I Maailmasõja järel autasustati teda esimese ja teise klassi Raud Ristiga ja teiste medalitega. Pärast sakslaste lüüa saamist I Maailmasõjas, liitus Höss natsionalistide poolsõjaväelise grupeeringuga. 1922 aastal, kuulnud Hitleri kõnet, liitus Franz NSDAP-ga. Augustis 1929 aastal abiellus ta Hedwig Henseliga. Höss sai oma naisega kokku 5 last, kaks poega ja 3 tütart. Rudolf liitus natsistliku parteiga 1922 aastal ja 1934 aastal liitus ta SS-iga. Höss oli Saksa armee ohvitser, auastmelt kolonel-leitnant. Alates 4 maist 1940 aastast kuni novembrini 1943, juhtis ta Auschwitzi koonduslaagrit. Pärast II Maailmasõda, 1946 aastal 11 märtsil, võeti Höss Briti vägede poolt kinni
Valik on eksistentsiaalne. Valikul inimene lähtub oma isiklikust tunnetusest. Valiku hetkel on inimene üksi. Üksindus toob kaasa hirmud, mis ilmnevad nn. piirsituatsioonides. Nendes situatsioonides selgub inimese tegelik olemus, mis toob kaasa meeleheite. Kierkegaard väitis, et suur süsteemne filosoofia laastab tavainimest. Et filosoofiast oleks kasu inimesel, peaks filosoofia tegelema eksistentsiaalsete probleemidega. Inimene peab ise oma elu elama, mitte aga ühinema mingisuguse grupeeringuga (lootuses kaotada oma hirmud ja meeleheite). 13 FRIEDRICH NIETZSCHE (18441900) Irratsionalist. Propageeris vaba, nn. üliinimese (näiteks tõsise filosoofi või suure kunstniku) arengut. Nietzsche mõtlemisele adekvaatsem termin oleks siiski ,,ülEinimene". Nietzsche Übermench`i idee sarnaneb pigem Aristotelese ettekujutusega vooruslikust inimesest kui kujutlusega mingist üliinimesest. Nietzsche filosoofiat pole sageli mõistetud. Seda on
üksi oma narrimundri ja eluvõõraste kommetega.“68 Rein Pihlak lisas: „NSVL-is ei ole punkarlusel sotsiaalseid eeldusi. Siin saab rääkida vaid Lääne moe tobedast jäljendamisest. Aga oleks suur viga pidada punki kahjutuks, üksnes väliseks ilminguks.“69 Intervjuus 6. augusti „Noorte Häälele“ rääkis jurist Vello Andre oma suhtumisest punkaritesse ning leidis, et punkarid annavad endast märku ENSV-s alates 1980. aastatest, et tegu on väikse grupeeringuga ning erinevalt Lääne riikidest puudub laiemapõhjalisus. Lisaks väljendas Andre veendumist, et punkaritel puudub igasugune põhimõttekindlus ning nad avaldavad noorsoole halba mõju, kuid ei kujuta ohtu, sest punkaritel puudub kindel eesmärk, järjekindlus ja programm.70 Siiski toimus 1986. aastal üht-teist punkkultuuri seisukohast märkimisväärset. Aasta alguses tegi oma esimese etteaste ENSV legendaarseim punkbänd JMKE71 ning tollaste peamiste
annaabi.ee 
