tingitud astmetena kulgev protsess, millel on individuaalsed jooned, kuid mida samas määravad antud ühiskonna põhiiseärasused (Kenkmann, Loenguid sotsioloogia üldkursusest, 1997,lk.46) Sotsialiseerumine on indiviidi ja teda ümbritsevate kaasinimeste vastastikuse mõjutamise protsess, mille käigus võetakse sotsiaalse käitumise eeskujusid ja kohandatakse endale. See protsess kulgeb läbi terve elu. ( J. H. Fichter. Grundbegriffe der Soziologie, 1970, S. 23) Sotsialiseerumine on kahepoolne protsess. See on indiviidi aktiivne valiv kohanemine ühiskonnaga, milles ta elab ja tegutseb. Sotsialiseerumise agendid on need ühiskonna institutsioonid ja inimkooslused, kelle ülesandeks on edastada sotsiaalset mälu uuele põlvkonnale või kujunevale isiksusele. Perekond - olulisim sotsialiseerumise agent. Perekonna roll sotsialiseerumisel · kasvatuslik · miljöö kaudu mõjutamine · ühiskonna vahendamine
Metropol / perifeeria - Metropol / perifeeria modernistlikus kunstimudelis Pariis kui metropol enne II Maailmasõda New York ja Moskva kui metropolid pärast II Maailmasõda Stiil - Kunstiteadlane Alois Riegl publitseeris 1893. aastal raamatu “Stilfragen” (“Stiiliküsimused”), kus võeti lähtekohaks puhtas vorm ja ornament, milles saab avalikuks tähendustevaba “tahe kunstile” Sama liini jätkas Heinrich Wölfflin oma fundamentaalses käsitluses “Kunst- geschichtliche Grundbegriffe” (1915) Modernistlikus kunstiajalookäsitluses muutusid ajalugu ja stiil kontseptuaalseks paaris-rakendiks [kunstiajalugu kui stiiliajalugu], mis on postmodernistlikus mudelis langenud kriitika alla Flanöör - Flâneur (flanöör) [Lauri Leesi vaste eesti keeles: üksildane uitaja] Kunstnik kui flanöör Baudelaire: flanöör on isik, kes jalutab linnas, et seda kogeda Kuulub dändi-kultuuri juurde (eneseteadlik, teatraalne mees, kes jalutab 19. saj lõpul Pariisi tänavatel)
eripreventsioon 3. kättemaks 4. karistamine Kirjandus: 1. R. Cotterell. The Sociology of Law. An Introduction (pp 104-145); 2. R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004; 2005. 3. E. RASKA. ÕIGUSE APOLOOGIA. SISSEJUHATUS REGULATSIOONI- SOTSIOLOOGIASSE. Tartu, 2004, lk 13-49. 4. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengumaterjalid. (SEALT: ÕIGUS KUI SOTSIAALSE KONTROLLI INSTRUMENT) Tallinn, 2005. (Sobib ka 2004.a. õpik). 5. R. Zippelius. Grundbegriffe der Rechts- und Staatssoziologie. München, 1991. (S 79-80). (Olemas TÜ õigusteaduskonna raamatukogus). 6. ÕIGUS ÜHISKONNAS. ART.KOGUMIK. Tartu, 2006, lk 25-57. ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA II SEMINAR I KÜSIMUSED 2006/2007 õa (päevane osakond) 27.03.2007 1. Õiguse sotsioloogia ajalooline areng ja ülesanded.
annaabi.ee 
