laskis lugeda inimestel usulisi tekste ja seejärel uuris tekkivad kogemusi sisevaatluse meetodil. Tema põhijäreldus oli, et usulise kogemuse põhielemendid on intuitiivne mõtlemine ja mina-funktsioon. Intuitiivne mõtlemine on loovkogemusele sarnane kõikse ja tõese — Jumala — adumus. Mina-funktsioon tähendab seda, et Jumala tunnetamine puudutab inimest väga sügavalt, mõjutades tema tahet ja väärtushinnanguid. 10. W. Gruehni väärtuskogemuse käsitlus. Ta lähtus eeldusest, et inimene väärtustab erinevaid psüühikaväliseid objekte, mida ta tajub. Uurimuse põhiosas pandi iga katseisik istuma mugavasse tugitooli. Talle esitati kuueteistkümne erineva instruktsiooni saatel erinevaid stiimulsõnu. Instruktsioonides paluti katseisikul kirjeldada näiteks seda, mis teda üllatab 22 stiimulsõna juures, millega see sõna tema jaoks on seotud, mida see sõna tähendab ja kuidas saaks seda stiimulsõna kasutada?
vabalt mõjuda. Kohe pärast lugemist tuli katseisikul kirjeldada oma värskeid läbielamisi ja kogemusi, mis neil lugedes tekkisid. Kirjeldused protokolliti sõnasõnaliselt, neid analüüsiti. Girgensohn eeldas, et usuliste tekstide lugemisel kogevad inimesed Jumalat kui objektiivset reaalsust- kedagi, kes on tegelikult olemas. Tulemused esitati teoloogilise ja filosoofilise üldistuse tasandil.) Tema tulemuste analüüs hõlmas kolme suurt rühma: tunded, tahe ja kujutlused. 10) W. Gruehni väärtuskogemuse käsitlus Grigensohni meetodit kasutas tema õpilane W. Gruehn väärtuskogemuse uurimiseks. Ta lähtus eeldusest, et inimene väärtustab erinevaid psüühikaväliseid objekte, mida ta tajub. (Katseisikutele esitati erinevate instruktsioonide saatel erinevaid stiimulsõnu. Instruktsioonides paluti katseisikul kirjeldada nt seda, mis teda üllatab stiimulsõna juures. Millega see tema jaoks on seotud, mida see sõna tähendab jne
Tahe on otseselt mina-funk tulemus. Selles väljendub inimese soov sügavamalt usuliselt pühenduda. Tahe aluseks on usaldus jumaliku tegelikkuse vastu. Tahte vallandumiseks peab miski inimest sügavalt puudutama ja inimene peab seda miskit usaldama. 10. Dorpati religioonipsühholoogia koolkonna uurimismeetod. Nad kasutasid eksperimentaalset introspektsiooni meetodit lasti tekste lugeda ja siis tehti analüüs ja järeldus 11. W. Gruehni väärtuskogemuse käsitlus. Väärtuskogemus rajaneb objekti seondatusel tajuja minaga. Millegi väärtuseks saamisel toimub objekti väärtustamine, mida elatakse läbi kui väärtuskogemust. Objekti tajumise järel algab inimese psüühikas esmalt kas objekti mõtteline hõivamine või tõrjumine (objekti üle mõtlemine või mittemõtlemine). Hõivamisele järgneb nõustumine või tagasitõrjumine. Siis järgneb kas heakskiit või või kõrvaleheitmine.
annaabi.ee 
