NSV Liidu kontrolli all ei olnud Saksa DV-l võimalust kujuneda sama jõukaks ja oluliseks riigiks maailma mastaabis kui Saksamaa LV-l. Kuid sotsialismimaade hulgas oli DDR väga tähtis. DDRi kommunistide seas oli algselt ilmselt mõjukaim mees Wilhelm Pieck, kes koos Otto Grotewohliga esimene SEDi juht (peale Kommunistliku Partei ja kohaliku SPD ühinemist 1946). Kui DDR loodi, siis Pieck sai selle esimeseks presidendiks ning Grotewohl esimeseks Ministrite Nõukogu esimeheks. Kuid reaalne võim, SEDi juhtimine, läks ustava stalinisti Walter Ulbrichti kätte. Ulbricht oli rumal ja ebameeldiv inimene, kel ilma NSV Liidu toetuseta ei olnuks võimalik olnud Saksa riiki juhtida. Sellised mehed Stalinile sobisid, liiga iseseisvad ja mõtlemisvõimelised kommunistid kõrvaldati. Kiiresti peale DDRi loomist asutati 1950 Stasi, mille esimeseks juhiks sai Wilhelm Zeisser. Zeisseri asetäitjana asus ametisse Erich Mielke.
Kahe riigi loomine muutis 1945. aastal alganud Saksamaa poolitamise jäädavaks. 1949. aastal andis Nõukogude Liit Ida- Saksamaa võimu Kommunistlikule parteile, mille eesotsas oli Wilhelm Pieck(1876-1960), kes tuli Saksa DV presidendiks ja jäi ametlikult ,,number üheks" kuni tema surmani 1960. aastal, samal ajal kui tegelik võim oli SED-i peasekretäri Walter Ulbrichti käes. Vana Sotsialistlik Partei võeti üle Kommunistliku partei poolt ja Sotsialistide liider Otto Grotewohl sai peaministriks. Lääne- Saksamaa nägi ennast kui legaalset järeltulijat ,,kolmandale võimule" (Der Dritte Reich), kandes oma õlal kõigi selle kuritegude raskust. Kontrastina ütles Ida- Saksamaa lahti kõikidest seostest natsi minevikuga, pidades ennast ,,antifasistlikuks kindluseks" ja kutsudes ennast esimeseks sotsialistlikuks riigiks Saksa mulla peal. Ta keeldus tunnistamast antisemitismi ja Iiisraeli ning keeldus hüvitamast Holokausti ohvreid. Berliini müür
Järgnevate aastate jooksul tulid neis riikides võimule kommunistlikud valitsused, mis sidusid oma valitsuse ja majanduse NSV Liiduga. Poola (kommunistide kätte kogu võim 1946-1947): kommunistlikud liidrid Wladyslaw Gomulka (1905-1982) ja Boleslaw Bierut (1892-1956). Tsehhoslovakkia (kommunistid tulid võimule riigipöördega 1948): Klement Gottwald (1896-1953). Ungari (kommunistid võimule 1945-1948): Mátyás Rákosi (1892-1971). Saksa DV (okupatsioonitsoon 1945, riik 1949): Otto Grotewohl (1894-1964), Wilhelm Pieck (1876-1960), Walter Ulbricht (1893-1973). Rumeenia (kommunistid võimule 1944-1947): Gheorghe Gheorghiu-Dej (1901-1965). Bulgaaria (kommunistid võimule 1944-1946): Georgi Dimitrov (1882-1949). Lisaks ülaltooduile, ke solid kindlalt Moskva kontrolli alla, tekkisid veel kaks kommunist- likku riiki, mille üle NSV Liidul oli märksa väiksem võim. Jugoslaavia (kommunistid võimule 1943): Josip Broz Tito (1892-1980).
annaabi.ee 
