Peale nende elasid metsas ka inimahvid Pirre ja Rääk, kes kasvatasid täisid. Kuigi putukad ei mõistnud tegelikult enam ussisõnu, siis suutsid inimahvid täid endile kuuletuma panna. Kui juba see oli piisavalt veider, et neil olid konnasuuruseid täisid, siis otsustasid Pirre ja Rääk kitsesuuruse täi aretada. Sama veider oli ka kujutlus sellest, kuidas Leemet selle kitsesuuruse täiga ringi pidi jalutama ning kuidas see sama täi ka ujumas käis. Groteskiks võib pidada ka Leemeti vanaisa, keda Leemet pidas surnuks, sest tema onu rääkis talle, kui Leemet veel väiksem oli, kuidas vanaisa oli lahingus hukkunud. Kui aga Leemet hiljem koos Hiiega Hiie isa eest põgenedes ühele pealtnäha tühjale saarele sattusid, kohtus Leemet oma kadunud vanaisaga. Tema vanaisa aga nägi üsna jube välja, kuna niinimetatud raudmehed raiusid tal jalad otsast. Sellest hoolimata, et vanaisa oli
Ta elas arstide soovitusel pikemat aega Jaltas. · Sel ajal abiellus ta näitlejanna Olga Knipperiga, kuid naine jäi Moskvasse ja ta ise elas õnnetud elu seal väikeses provintsilinnas. · Sajandivahetusel pöördus ta uuesti satiirilise laadi juurde, milles on selgesti väljendatud autori suhtumist toimuvale. Novell ,,Jonõts" (1898) algab objektiivselt kuid lõpus muutub see teravaks groteskiks ja satiiriliseks visandiks. · Järgmine novell ,,Inimene vutlaris" (1898) on algusest lõpuni satiiriline. Ülesehituselt on see raamnovell. · Jutustus ,,Daam koerakesega" (1899) ja novell ,,Pruut" (1903) on tema viimased teosed. ,,Pruudi" põhimotiiv on, et iga inimene, kes elab niisugust elu, mis inimest ei vääri, peab varem või Hilja, seda mõistma ja vana harjumuspärase, kuid pehkinud maailma hülgama. · 44-aastaselt 1904.aastal sureb Tsehhov tuberkuloosi.
satiirikuna. Fantastiliste + grotesksete kujunditega proosasatiirid, kelmiromaan tegid kuulsaks, kuid oli ka oma ajastu suur luuletaja. Kirglik kaasaelamine kaasaja sündmustele, sügav mure kodumaa allakäigu pärast. Võiks nimetada ka moodsama terminiga eksistentsialistiks: surmateemalised sonetid, sotsiaalse vastutuse teema, kompromissitu ühiskonnakriitika. Avatud satiir, mis Donne’i luulest veel kaugemale minnes kasvas üle kõverpeegelduslikuks groteskiks. Fleming: XVII saj suurim saksa lüürik. Seos Eestiga. Siirus, avatus, tundelisus. Armastusluuletustes matkis Petrarcat. La Fontaine: klassitsismi hilisem suurkuju Prantsusmaal. Ratsionalism ei köitnud teda, iroonia ja vaimukus. Loomalood, milles loomad kehastavad kõikvõimalikke karaktereid. Ei rõhuta üleliia lõppmoraali, pigem on olukord tähtis. Sügavalt vastumeelne võimude omavoli, demagoogia, silmakirjalikkus. 17.Barokk-draama (XVII saj.): Calderón (Elu on unenägu, Suur
Paljukasutatud pinnadekooriks on grotesk - s.o hellenistlikust kunstist üle võetud väänisornament. Idapoolsest kultuuriruumist tuleb arabesk - keerukalt põimuvate lehe- ja väänkasvumotiividega peamiselt sümmeetriline ornament, islami kunstis liituvad geomeetrilised elemendid ja kiri. Alates renessansist sisaldab arabesk ka figuraalseid (inim-, looma-, linnu- jm) lisandeid, trofeede ja arhitektuuridetailide kujutisi ning seda hakatakse nimetama groteskiks. Kõrgrenessansi arhitektuur tegeleb enam tervikliku ruumimõju ja tasakaalus proportsioonide probleemiga, üldine suund on suurejoonelisele lihtsusele. Tähtsamad kunstnikud ja arhitektid: Itaalias: skulptor Donatello (1386-1466), maalija Sandro Botticelli (1445-1510), maalija Giorgione (1478-1510), arhitekt Leon Battista Alberti (1404-1472), arhitekt Donato Bramante (1444-1514), Michelangelo (1475-1564), Leonardo da Vinci (1452-1519), Raffael (1483-1520), skulptor ja
annaabi.ee 
