Laukapuu - Prunus spinosa Maguskirsipuu - Cerasus avium Stepp-kirsipuu - Cerasus fruticosa Lõhnav kirsipuu - Cerasus mahaleb Hapukirsipuu - Cerasus vulgaris Aed-õunapuu - Malus domestica Mets-õunapuu - Malus sylvestris Aed-pirnipuu - Pyrus communis Harilik küdoonia - Cydonia oblonga Jaapani ebaküdoonia - Chaenomeles japonica Must aroonia - Aronia melanocarpa Harilik vaarikas - Rubus idaeus pampel - Rubus fruticosus Must sõstar Ribes nigrum Punane sõstar Ribes rubrum Karusmari - Grossularia Harilik astelpaju - Hippophae rhamnoides Harilik jõhvikas - Oxycoccus Mustikas - Vaccinium Viinapuu - Vitis Sinine kuslapuu Lonicera caerulea
keskmised või suurepoolsed. Viljaliha mahlakas, hapuvõitu. Saagikas, talvekindel. Haigustele võrdlemisi vastupidav. KARUSMARJAD 7-1 Grossularia 'Lepaan 2011s Keskmise suurusega, punased Punainen' magusad marjad. Hea talvekindlusega, jahukastele üpris vastupidav. Aretatud Soomes. MUSTIKAD 8-1 Vaccinium hybrida 'North Blue' 2011k Marjad valmivad alates augustist
SÕSTRA- JA KARUSMARJAKASVATUS Kirjandus: ● Libek, A. Sõstrakasvatus. Tallinn, Valgus, 2000, 102 lk. ● Parksepp, J. Karusmarjad. Tallinn, Valgus, 1976. 142 lk. 1. Botaaniline kuuluvus Sugukond: sõstralised (Grossulariaceae). Enam kasvatatakse aedades kolme kultuuri: musta sõstart (Ribes nigrum), punast (ja valget) sõstart (Ribes rubrum) ning karusmarja (Grossularia). Tabel 1. Aedades kasvatatavad sõstralised Kultuurid Oksad, võrsed Marjad Märkused, näited Must sõstar Lehe allküljel Mustad, rohelised ‘Vertti’ roheliste kollakad näärmed marjadega Euroopa teisend ‘Bogatõr’
Kuni 3 põlvkonda aastas Tõrje: Ebaröövikud uhtuge põõsalt maha survelise veejoaga või raputage põõsa alla laotatud linale ja hävitage. Kaitsevärvuse tõttu on kahjurit raske avastada, jälgige perioodiliselt põõsaste keskosa. Põõsa aluste harimine, umbrohtude hävitamine. Kuiva ilmaga aitab puutuha raputamine põõsastele (mai lõpp, juuni algus). Karusmarja-tähnvaksik - Abraxas grossularia Kevadel söövad kollakad, musta peaga röövikud arenevaid karusmarja- ja sõstrapungi, seejärel närivad noortesse lehtedesse auke ja hiljem söövad täiskasvanud lehed peaaegu täielikult. Liblikad munevad munad üksikult või väikeste kogumikena lehe alumisele poolele. Täiskasvanult on röövikud kuni 30-40 mm pikad, kehal mustad nelinurksed laigud Nukkuvad harvade võrgendiniitidega kokku veetud lehtede ja okste vahel vms kohas.
ei õpi me ju astronoomias planeetide asupaiku leidma Ptolemaiose süsteemi järgi, vaid ikka mõne kaasaegsema järgi; ei õpi me ju ajaloos kõige pealt seda, millise hinnangu 19. sajandil baltisakslased Eesti muinasaegsele alistamisele andsid ega seda, kuidas Nõukogude ajal Vabadussõda mõisteti, vaid ikka seda, kuidas kaasaegsed ajaloolased neid ajaloo sündmusi käsitlevad; ei õpi me ju bioloogias Linn eelkäijate kombel punastsõstart nimetama "Grossularia, multiplici acino: seu non spinosa hortensis rubra, seu ribes officinarium", vaid ikka Linn kombel "Ribes rubrum"; ei õpetata ju meditsiinis palavikku jäävannidega ravima või opereerima tuimestust kasutamata, vaid mingil kaasaegsemal moel. Miks peaksime siis filosoofiat õppima ajaloo kaudu?! Isegi kui on valitud probleemide keskne ja kaasaja keskne filosoofia õpetamine, on ikkagi mitmeid variante, kuidas seda teha. See ilmneb näiteks teadusfilosoofia õpikutest
annaabi.ee 
