tomism, mis on täna roomatoliku kiriku filosoofia alus, tõestas Jumala olemasolu a posteriori (Jumal peab olemas olema, sest me näeme ta tegevuse viljasid, näiteks asjad liiguvad ja keegi pidi ju esimesena need liikuma lükkama, mis hakkas põhjustama edasist liikumist). Hing ja keha on tomismi järgi vormi ja mateeria suhtes, kus keha on hingele vajalik oma loomuse teostamiseks. Hing on surematu, kuid ei ole ilma kehata täiuslik ning hing ja keha ühinevad viimsel kohtupäeval. Robert Grosseteste (1175-1253) Inglise teoloog ja teadlane, Lincolni piiskop 1235-1253. Oli Oxfordi Ülikooli õppejõud (võib-olla ka kantsler) ning ta tuntumaid õpilasi on Roger Bacon. Tundis huvi loodusteaduste vastu ja pooldas teadmiste omandamist läbi kogemuste. Roger Bacon (1214-1294) Inglise päritolu frantsisklane, õppis Oxfordis. Robert Grosseteste'i õpilane. Pooldas keelte (kreeka ja heebrea) õppimist, et Piiblit ja Aristotelest paremini mõista. Kritiseeris autoriteetide pimedat järgimist
renessanssi? ja kes on tuntumad kreeka pärandit levitanud humanistid? Karolingide renessanss - kultuuri edasiminek, eeskujuks antiikaeg, vaimuelu areng, eesmärk: teadmiste ning oskuste tase, mis mineviku suureeskujude tasemele alla ei jääks. Karl Suur, tema lähikondlased koondasid enda ümber filosoofe, kunstnikke, luuletajad, rajati ilmalikke õppeasutusi - kloostrites tekkisid uued tõlkimise ja käsikirjade ümberkirjutamise keskused. Humaniste: Bacon, Moerbecke, Grosseteste. 9
Ibn al- Haithami (Alhazeni) "Optika" (umbes 1038) sai aluseks keskaja optikale. Jäi ületamatuks kuni 17. saj., kuigi vahepeal täiendati. Lääts oli inimese meeleaparaadi esimene täiendus, mehaanika rakendamine oli füüsilisi võimeid juba avardanud. Lääts sai teleskoobi, mikroskoobi ja fotokaamera prototüübiks. Prillid leiutati 1350. aasta paiku arvatavasti Itaalias. Neist sai optika uurimise võimas stiimul. Grosseteste, Roger Bacon ja Dietrich Freiburgist seletasid ära, kuidas lääts valguskiiri fookusse koondab ja kuidas suurendab kujutist. Nõudmine prillide järele lõi optikute läätselihvijate ja prillimeistrite kutseala. Keegi neist, pärimuse järgi Lippershey, leiutas teleskoobi (1608). Kõik toimus proovimise teel, teoreetilised arutlused olid kahvatud. Galileo Galilei ja eksperimentaalne füüsika
asetati mateeriasse Jumala poolt. Edasi toimub ette. nende areng. · Kuna lunastus tuleb vaid Jumala armust, siis · Loodu ja ajalisus ristimata lapsed on lunastamata ja neetud. 3 · Kurjusest · Robert Grosseteste ütles, et valgus ongi · Ta kirjeldab kurjust kui headuse puudumist. Nii universumi ühine substants. Loodud maailm pole nagu pimedus on valguse puudumine. suletud ja kinnine vaid lõputu. · Ajalugu ja Jumalariik · Valgus võis süttida ja kustuda. G.Duby,lk 354 · Maailmaajaloo tegelik teema on võitlus usu ja · Valgus
annaabi.ee 
