Eesti aladelt leiti esimesed kaalud 11. saj, mis kuulusid suurte mündileidude juurde. Need olid väikesed nn. hõbedakaalud, mis koosnesid kahest kausikesest, kokkuklapitavatest õlgadest, kaalu keelest ja pidemest ning mahtusid koos juurdekuuluvate vihtidega parajasti vöökotti. Neid kasutati väärismetallide ja müntide kaalumiseks. Eesti ja vene kaalusüsteem Vene vanimaks kaaluühikuks oli suur grivna = 409,512 g Eesti- ja Liivimaa kaalusüsteem sarnanes vene omaga. Grivnast kasvasid välja hilisemad massi môôtühikud - puud, nael, solotnik. Meetermõõdustik 26. nov. 1925 võttis Eesti Vabariigi Riigikogu vastu kaalu- ja mõõduseaduse, mille kohaselt otsustati üle minna rahvusvaheliselt tuntud meetermõõdustikule. Kaalu ja mõõdu aluseks võeti kilogramm ja meeter. Selle järele tuli kilogrammi ja meetri etalon valmistada kahes eksemplaris vastupidavast ja muutumatust materjalist, mille ühte eksemplari hoiti proovikojas ja teist Tartu Ülikoolis.
toopi. · Eesti aladelt leiti esimesed kaalud 11. saj, mis kuulusid suurte mündileidude juurde. · Need olid väikesed nn. hõbedakaalud, mis koosnesid kahest kausikesest, kokkuklapitavatest õlgadest, kaalu keelest ja pidemest ning mahtusid koos juurdekuuluvate vihtidega 6/7/11 Eesti ja vene kaalusüsteem · Vene vanimaks kaaluühikuks oli suur grivna = 409,512 g · Eesti ja Liivimaa kaalusüsteem sarnanes vene omaga. · Grivnast kasvasid välja hilisemad massi môôtühikud puud, nael, solotnik. 6/7/11 Raskusmõõdud Venemaal, 17.saj · 17. sajandi lôpus kasutati Venemaal järgmisi raskusmôôte: 1 last = 72 puuda 1 perkovits (kaal) = 10 puuda 1 puud = 40 suurt grivnat e. naela (nael tähendas algselt ka päsmer kaaluühikut marka, mida tähistati margapuu varresse löödud naeltega) 1 puud = 80 väikest grivnat = 16 margapuud ~ 16,38 kg
Vene pikkusmôôdustiku aluseks 18. sajandil oli miil, mis vôrdus 7 verstaga. Alates 18. sajandist eksisteerisid Venemaal järgmised pikkusmôôdud: 1 miil = 7 versta 1 verst = 500 sülda ~ 1,0668 km 1 süld = 3 arssinat = 7 jalga ~ 2,1306 m 1 arssin = 4 setverti = 16 verssokit = 28 tolli ~ 71,12 cm 1 setvert ehk neljandik = 4 verssokit ~ 17,77 cm 1 jalg = 12 tolli ~ 30,48 cm. 1 toll = 10 liini ~ 2,54 cm 1 liin = 10 punkti ~ 2,54 mm. Vene vanimaks kaaluühikuks oli suur grivna = 409,512 g. Grivnast kasvasid välja hilisemad massi môôtühikud - puud, nael, solotnik. Vedelikke môôdeti tünnide ja ämbritega. Ämber vett kaalus näiteks 33 naela ja 1 tünn mahutas 10 ämbrit vett. 1835. a. olid Venemaal kehtivad järgmised vedelike môôtühikud: 1 tünn = 40 ämbrit ~ 4,9196 hektoliitrit 1 ämber = 10 toopi ~ 12,299 liitrit 1 toop = 2 pudelit ~ 1,2299 liitrit 1 pudel = 2 veerandtoopi ~ 0,6149 liitrit 1 veerandtoop = 2,5 sajandikku e. tsarkat ~ 0,3074 liitrit
annaabi.ee 
