1906 Orkestri koosseis : : 2 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 4 metsasarve, 2 trompetit, 3 trombooni, trummid ,3 löökpilli, keelpillid. OP.65 Kaks laulu segakoorile a cappella 1. Män fràn slätten och havet (Knape), 1911 2. ,,Kallio kiriku kellaviis" (Engström), 1912 33 OP.84 Viis laulu meeskoorile a cappella 1. Herr Lager (Fröding), 1914 2. Pà berget (Gripenberg), 1915 3. Ett drömackord (Fröding), 1915 4. Evige Eros (Gripenberg), 1915 5. Till havs (Reuter), 1915 OP.91 1. ,,Jäägrimarss" meeskoorile a cappella (Nurmio), 1917. Ka meeskoorile ja orkestrile. Orkestri koosseis : 2 flööti, 2 oboed, 3klarnetit, 2 fagotti, 4 metsasarve, 3 trompetit, 3 trombooni, trummid ,2löökpilli,keelpillid. 2. ,,Skaudimarss", segakoorile a capella (Finne-Procopè), 1917. Ka segakoorile ja orkestrile .
välja pikkadeks luurekäikudeks sügavale vaenlase tagalasse. v Ainult eestlastest koosnev 13meheline luuresalk hukkus ülesannet täites 1942aasta sügisel ArhangelskVologda raudtee piirkonnas. Jätkusõda: soomepoiste tegevus v 1943aasta kevadel ja varem Soomes olnud mehed koondati Karjala maakitsusel võitlevasse 47. jalaväerügemendi ( JR 47 ) III ( Vallila ) pataljoni, mille ülemaks oli Soome marssali Mannerheimi õepoeg major Claes Gripenberg. Pataljon oli vaheldumisi väljaõppel rindetaguses Jalkala laagris ning rindeteenistuses Rajajoel raudtee lõigul. Jätkusõda: soomepoiste tegevus v 1943aasta sügisel Soome põgenenutest astus umbes 400 meest Soome Merejõudude teenistusse, kus said väljaõpet ja teenisid mitmetel sõjalaevadel, moodustades 10 % Soome laevastiku isikkoosseisust. v Ülejäänud mehed suunati jalaväe väljaõppelaagritesse Porokyläs, Jokelas,
luurekäikudeks sügavale vaenlase tagalasse. Ainult eestlastest koosnev 13-meheline luuresalk 4 hukkus ülesannet täites 1942. a. septembris-oktoobris Arhangelsk-Vologda raudtee piirkonnas. 1943.a. kevadel ja varem Soomes olnud mehed koondati Karjala maakitsusel võitlevasse 47. jalaväerügemendi ( JR 47 ) III ( Vallila ) pataljoni, mille ülemaks oli Soome marssali Mannerheimi õepoeg major Claes Gripenberg. Pataljon oli vaheldumisi väljaõppel rindetaguses Jalkala laagris ning rindeteenistuses Rajajoel raudtee lõigul. Nemad panid aluse soomepoiste ideoloogiale, võtsid kasutusele moto: "SOOME VABADUSE JA EESTI AU EEST". 1943. a. sügisel Soome põgenenutest astus u. 400 meest Soome Merejõudude teenistusse, kus said väljaõpet ja teenisid mitmetel sõjalaevadel, moodustades 10 % Soome laevastiku isikkoosseisust.
annaabi.ee 
