aasta märtsini. 17. (vkj 4.) 07.1915 autasustati teda Püha Georgi mõõgaga 26. novembril 1914 ülendati kindralstaabi kapteniks. 1915. aasta märtsis määrati J. Laidoner 21. jalaväediviisi staabi vanemadjutandiks. 1915. aasta novembris määrati J. Laidoner Läänerinde staapi luureosakonna ülema abiks ja 1916. aasta 15. augustil ülendati J. Laidoner kindralstaabi alampolkovnikuks. 1917. aasta 11. märtsil määrati ta Kaukaasia grenaderidiviisi staabiülemaks, misjärel viidi sama aasta oktoobris üle 62. jalaväediviisi staabiülemaks. Esimese maailmasõja ajal sõdis Galiitsias, Poolas ja Valgevenes Saksa Keisririigi ning Austria- Ungari Keisririigi vägede vastu. 1921--1929 oli J. Laidoner Riigikogu 1., 2. ja 3. koosseisu liige, kuulus Põllumeestekogude rühma ning oli 1929. aastani Riigikogu väliskomisjoni esimees. 1925. aastal vahendas Johan Laidoner Rahvasteliidu komisjoni esimehena Türgi ja Iraagi piiritülisid
armeekorpuse staapi käsundusohvitseriks, kus teenis kuni 1915. aasta märtsini. Te e nis tus käik Ve ne maa Ke is ririig i s õ javäe s 26. novembril 1914 ülendati kindralstaabi kapteniks. Märtsis 1915 määrati 21. jalaväediviisi staabi vanemadjutandiks. Novembris 1915 määrati J ohan Laidoner Läänerinde staapi luureosakonna ülema abiks. 15. augustil 1916 ülendati J ohan Laidoner kindralstaabi alampolkovnikuks. 11. märtsil 1917 määrati Kaukaasia grenaderidiviisi staabiülemaks, misjärel viidi sama aasta oktoobris üle 62. jalaväediviisi staabiülemaks. Esimese maailmasõja ajal sõdis Galiitsias, Poolas ja Valgevenes Saksa Keisririigi ning Austria-Ungari Keisririigi vägede vastu. Te e nis tus käik Ee s ti rahvus like s väe o s ade s ja Ee s ti Vabariig i s õ javäe s 2. detsembril 1917 kutsuti J ohan Laidoner Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee poolt Eestisse formeeritava 1. eesti jalaväediviisi ülemaks.
järgu ordeni ja Püha Jüri mõõga. 1915. aastal määrati kapten Laidoner 21. diviisi staabi vanemadjutandiks; novembri või detsembrikuus saadeti ta Läänerinde staapi luureosakonna ülema abiks. 21. diviisi ülem kindralmajor Nekrassov avaldas Laidoneri lahkumise puhul diviisile käskkirja, kus iseloomustas Laidoneri kui äärmiselt külmaverelist, suure töö- ja kiire otsustusvõimega inimest, kes kaitses omi mõtteid lihtsalt ja mõjuvalt. 1917. a määrati Laidoner Kaukaasia Grenaderidiviisi staabiülemaks, sama aasta oktoobris aga viidi üle 62. diviisi staabiülemaks Molodetsnosse Minskist umbes 50 km loodes. 1917. aasta alguseks oli Venemaa jõud otsas. Rindel tabas Vene vägesid üks lüüasaamine teise järel. Sõjavägi lagunes. Üle pooleteise miljoni sõduri oli oma väeosadest deserteerunud. Eesti rahva suurimaks sooviks tol ajal oli mööda Venemaad laiali paisatud eesti sõjameeste koondamine kodumaale ja rahvusväeosade loomine. 25
Kaukaasia korpuse staapi ja läks selle korpusega samal aastal alanud I maailmasötta. Sõdis Poolas sakslastega ja ülendato 26. novembril 1914 kapteniks. 1915. aastal määrati Laidoner 21. diviisi vanemadajutandiks. Sõdis Lõuna-Poolas, ehk nagu tolleaegsetes sõjateadetes öeldi Galiitsias. Sama aasta novembrist määrati ta Läänerinde staapi luureosakonna ülema abiks ning ülendati 15. augustil 1916 alampolkovnikuks. 11. märtsil 1917 määrati Laidoner Kaukaasia grenaderidiviisi staabiülemaks, kuid viidi sama aasta oktoobris üle 62. diviisi staabiülemaks. Sellega lõppes Laidoneri karjäär Vene sõjaväes. I maailmasõja kestel oli ta saanud 2 korda kergelt haavata ja ühe korra põrutada; autasudest aga Püha Stanislavi III ja II järgu, Püha Anna II järgu ning Püha Vladimiri IV järgu ordenid ja Püha Georgi kuldmõõga. 2. detsembril 1917 kutsuti ta Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee poolt 1.eesti jalaväediviisi ülemaks. Laidoner jõudis Tallinna 1
annaabi.ee 
