1989. aastal lisas ROK kasvuhormooni keelatud ainete nimistusse. Varsemalt koguti hormooni teiste loomadest, kuid nakkusohu tõttu see keelati. Kasvamist ja organismi üldist arengut reguleerib sisenõristussüsteem, eeskätt ajuripats ehk hüpofüüs, mille eessagara piirkonnas valmib somatotropiin. Põhiline kogus produtseeritakse hüpofüüsi eessagaras uneaja esimese 1,5 tunni jooksul. Eritumist hüpofüüsist stimuleerivad somatokriniin ja greliin, inhibeerivad somatostatiin ja tagasiside printsiibil ka insuliinisarnane kasvufaktor 1 (IGF-1). Hüpofüüsist liigub kasvuhormoon mööda vereteid maksa, kus ergutab maksa ja teisi kudesid tootma insuliinisarnast kasvufaktorit IGF-1 (insulin-like growth factor) ehk somatomediin C. IGF-1 vahendusel realiseerub kasvuhormooni toime kudedes. IGF-1 tase vereringes on stabiilsem kui STH-l. IGF-1 mõjutab peaaegu, et iga rakku organismis,
Näljaskeskust stimuleerivad mõjud pärinevad seedekulglast ja verest. Nt glükoosi sisalduse langus veres tekitab erutuse näljakeskuses. Tühi kõht ja tühi soolestik stimuleerivad näjakeskust. Info läheb ajju mööda uitnärvi kiude (X peaaju närv) – esialgu piklikku ajju ja sealt vaheajju. Tühja kõhuga vabanevad seedekulglas hormoonid, mis jõuavad vere kaudu ajju ja tekitavad samuti näjatunde. Üheks tugeaimaks näljatunde tekitajaks hormoon nimega greliin – see tekib tühja kõhuga mao limaskesta rakkudes, läheb verre ja vere kaudu jõuab ajju ning stimuleerib hüpotalamuse näljakeskuse neuronite talitlust. Osa näljatunnet stimuleerivad hormoonid tekivad ajus endas, vabastavad stimulaatoraineid. Küllastustunde teke: stiimulid pärinevad seedekulglast, tekib seinte venitus. Toidu liikumine läbi neelu mõjutab küllastust. Mao järk-järguline täitumine põhjustab küllastustunde teket, kuid see
Näljatunnet esilekutsuvateks signaalideks on seedekulglast pärit signaalid tühja kõhu korral ja samuti tühja soolestiku korral (kuigi see pole tavaliselt päris tühi). Need signaalid antakse edasi ajule uitnärvi tundlikust juhtivate kiudude kaudu. See informatsioon jõuab kõigepealt piklikku ajju, seal on uitnärvi tuumad, sealt hüpothalamusse, kus ta stimuleerib nälja keskuse seisundit ja tööd. Tühja kõhu korral tekivad mao limaskestas aga ka hormoonid, konkreetselt greliin. See läheb verre ja vere kaudu jõuab samuti hüpothalamusele, stimuleerib nälja tunde teket. Sunnib toitu otsima. Ka ajus endas tekivad hormoonid või mediaatorid, mis mõjutavad näljatunde teket. Kõige tugevamaks näljatunde tekitajaks aju on aine, mille nimi on neuropeptiid Y (NPY). Rohkem pidada mediaatoriks. Küllastustunde tekkes on samuti olulised seedekulglast pärit signaalid ja veres ringlevad ained
annaabi.ee 
