seisma ei jääks. Vajadusel toimub laeva lastiruumides ka lasti tihendamine, milleks kasutatakse buldooserit. Buldooser tõstetakse laeva trümmi ja lastimise lõppedes trümmist välja kasutades autokraanat. 3) Puidugraanul Puidugraanuli lastimine laeva trümmi toimub samade töövahendite ja töövõtetega nagu toimub ka puiduhakke lastimine. Kasutatakse greiferit ja frontaallaadurit, kus mobiilkraana tõstab greiferiga lasti trümmi ja frontaallaadur lükkab kaupa pidevalt mobiilkraana töötsooni. Vahe puiduhakkel ja puidugraanulil tuleneb aga sellest, et puidugraanul on ilmastikutundlik see tähendab seda, et sademetega laeva lastimist ei toimu. Samuti on veel erinevus selles, et puidugraanulit ei tule tihendada. 4) Killustik Killustik on kaup, mida ainult imporditakse. Laeva lossimine toimub mobiilse hüdraulilise sadamakraana greifer-kopaga laeva lastiruumist otse kallurautole.
trumlit mahakeritavas trossis: ning plahvatusohtlike lastide tõstmisel on 19) TTS stabiilsuse arvutamise põhimõtte Tanghaarajatega pole lubatud tõsta ohtlikke pealekeritavas trossis lasti tõstmisel: tõstemehhanismi töreziimi grupp 5 ja 6, selgitus: lasti. Ühe tangipoole tasakaalutingimus: Fmax=Fs=Flast/(apol) greiferiga töötamisel aga 5 ning montaazitöödel Kallutavad momendid: Mo=(FG/2)(a/2)-Fnkb+Tc , kus FG/2=µ Fn mahakeritavas trossis lasti langetamisel: ainult 3. Kraanadele tervikuna on kehtestatud Mk=FLL+Ftuulh+M Fn=k( FG/2µ), kus k tegur, mis arvestab Fs=Flast/a=pol mehhanismidest arinevad tööreziimi grupid
ligikaudu 1000. Selliste masinatega kokkuvedu sai võimalikuks tänu sortimentidena raiumise tehnoloogiale. Kokkuveo tehnoloogia üksikasjalik kirjeldus esitatakse peatükis 8. Sõltuvalt masinast, raieliigist ja materjali pikkusest on koorma suurus ligikaudu 10...12 m3 (harvendusraie forvarderid) kuni üle 20 m3 ( võimsad ainult lõppraietele mõeldud forvarderid). Piirkondades, kus toimub kokkuvedu täistüvedena või suisa laasimata puudena, kasutatakse võimsaid kas vintssüsteemi või greiferiga varustatud kokkuveotraktoreid, nn skiddereid. Kokkuveo tootlikkus traktorkokkuveo korral Kokkuveotraktori tootlus sõltub masina tüübist, liikumise kiirusest, koorma suurusest reisil, kokkuveokaugusest, traktorit teenindavate inimeste arvust, raiekoha keskmisest puu mahust, koha reljeefist ja aastaajast. Kokkuveotraktori arvutuslik tootlikkus määratakse valemiga Tv = n · Q m3, (6.4.1)
annaabi.ee 
