- Eigenkirhce omandkirik osa koahaopealsest haldusaparaadist - Peale Karl suurt hakkas paavstlus taas alla käima võimuvõitlus - Sakamaal tekkis esile Ottode dynastia, kes taastasid vahepeal kaduma läinud keskvõimu Saksamaal e. Ida-Fragi riigis - Nende poolt loodud systeem toetus kirikule - Seda systeemi nim Reichskircheks kiriku ja riigiaparaat sama! - investuur KIRJALIK AKT Piiskopkonna läänistamiseks - 11. Saj keskpaigaks Gregorius 7. Algab gregoriaanlik kirkikureform simoonia (kirikuametitem myyk) keelustamine, tsölibaadi nõua (vaimulike aibiellumatus) - Faktonaadi õigus ilmaiku isiku kaasarääkimise õigus kiriku asjus - Gregorus 7. Ka toonitas, et ta on kristluse asemik maa peal - Rõhutas ka ilmalikku võimu - Need õigused pn sõnastatud dokis. Disctatus Papae - See formuleeri, et vaid rooma kirik on jumalast, vaid rooma kirik yleilme, vaid rooma
saj keskpaigast alates. Neid viisid läbi paljud paavstid, eelkõige Cluny abt Hildebrandt ehk Gregorius VII. Tema nime järgi nimetatakse seda ka gregoriaanlikuks kirikureformiks. See võitles paljude pahede vastu, nt simoonia kirikukohtade ostmine ja ilmalik investituur, preestrite abielud tähendas, et preestritel olid lapsed: nad pärisid kiriku ja see tähendas, et kirik muutus eraomandiks. 12.-13. saj kinnistus ladina kirikus kohustuslik tsölibaat. Gregoriaanlik kirikureform üritas lahutada kiriklikku ja ilmalikku võimu. Gregorius VII rõhutas, et ta on Kristuse võimukandja ja Rooma keisrite järglane. Tal on voli tagandada kuningaid ja keisreid ning vabastada nende alamaid truudusevandest. Need seisukohad on kirjas diktaadis dictatus papae, mis on päris1075. aastast. Seal öeldakse, et ainult paavst võib ametisse määrata piiskoppe, rajada vaimulikke ühendusi, tagandada piiskoppe,
mõju suurenemise eest, ning nad kaitsesid end edukalt Friedrichi sõjakäikudes. 9. Reformpaavstlus ja gregoriaanlikud reformid. Tsölibaadiküsimus. Simoonia. Humbertus di Silva Candida. Uued ordud. 11. sajandil olid kaheks peamiseks tüliks simoonia ehk rahaga vaimulike ametikohtade ostmine ja tsölibaadiküsimus ehk kas vaimulikud peaksid saama abielluda või mitte. Gregorius VII (1073 1085) oli silmapaistvaim reformaator, enne teda ka Aleksander II (1061 1073). Toimus gregoriaanlik kirikureformi ajastu, mis jätkus 12. sajandi esimese pooleni. Gregorius VII kindlad seisukohad olid, et simoonia tuleb keelustada ning vaimulikelt tuleb nõuda abielutut elu. Tsölibaadi vastu vaieldi peamselt kolmel põhjusel vaimulike abielutus ja seksuaalelust eemaldumine pidi muutma vaimuliku rahva seas autoriteetsemaks. Teiseks oli abielutu vaimuliku ülalpidamine odavam, kolmandaks oli see, et abielutu
annaabi.ee 
