Kuid on teada seda, et Universum paisub tegelikult nö. ,,relativistlikult". See tähendab seda, et galaktikad ,,ise" tegelikult ei liigu, ainult Universumi ruumala suureneb ajas. See on ,,meetriline paisumine". Näiteks kahe galaktika parve kaugenemine üksteisest on nagu kahe punkti vahelise kauguse suurenemine ruumis, mis esineb ka näiteks gravitatsiooniväljades ( ehk kõveras aegruumis ): kahe punkti vaheline kaugus ruumis suureneb üha enam mingisuguse taevakeha gravitatsioonitsentrist eemaldumisel. Seepärast kirjeldatakse Universumi paisumist ka meetrikaga. Seda nimetame me siin Universumi ,,relativistlikuks" ( või meetriliseks ) paisumiseks või Universumi paisumise relativistlikuks ( või meetriliseks ) mudeliks. 1.1.7.3.1 Universumi klassikaline paisumine 24 Joonis 13 Universumi paisumine kui kera paisumine. Tegemist on siin Universumi paisumise mudeliga
Kuid on teada seda, et Universum paisub tegelikult nö. ,,relativistlikult". See tähendab seda, et galaktikad ,,ise" tegelikult ei liigu, ainult Universumi ruumala suureneb ajas. See on ,,meetriline paisumine". Näiteks kahe galaktika parve kaugenemine üksteisest on nagu kahe punkti vahelise kauguse suurenemine ruumis, mis esineb ka näiteks gravitatsiooniväljades ( ehk kõveras aegruumis ): kahe punkti vaheline kaugus ruumis suureneb üha enam mingisuguse taevakeha gravitatsioonitsentrist eemaldumisel. Seepärast kirjeldatakse Universumi paisumist ka meetrikaga. Seda nimetame me siin Universumi ,,relativistlikuks" ( või meetriliseks ) paisumiseks või Universumi paisumise relativistlikuks ( või meetriliseks ) mudeliks. 24 1.1.5.3.1 Universumi klassikaline paisumine Joonis 13 Universumi paisumine kui kera paisumine. Tegemist on siin Universumi paisumise mudeliga
Kuid on teada seda, et Universum paisub tegelikult nö. „relativistlikult“. See tähendab seda, et galaktikad „ise“ tegelikult ei liigu, ainult Universumi ruumala suureneb ajas. See on „meetriline paisumine“. Näiteks kahe galaktika parve kaugenemine üksteisest on nagu kahe punkti vahelise kauguse suurenemine ruumis, mis esineb ka näiteks gravitatsiooniväljades ( ehk kõveras aegruumis ): kahe punkti vaheline kaugus ruumis suureneb üha enam mingisuguse taevakeha gravitatsioonitsentrist eemaldumisel. Seepärast kirjeldatakse Universumi paisumist ka meetrikaga. Seda nimetame me siin Universumi „relativistlikuks“ ( või meetriliseks ) paisumiseks või Universumi paisumise relativistlikuks ( või meetriliseks ) mudeliks. 1.1.7.4.1 Universumi klassikaline paisumine Joonis 14 Universumi paisumine kui kera paisumine. Tegemist on siin Universumi paisumise mudeliga. Kera kujutab kogu Universumit ja „kehad“ M