matemaatiliselt. 1.3.2.3 Gravitatsioonivälja ehk aegruumi kõveruse füüsikaline olemus Aja kulgemine aegleneb gravitatsioonijõu tsentri poole minnes. Matemaatiliselt kirjeldab seda järgmine võrrand: kus aja diferentsiaal lõpmatuses on dt. Kasutades binoomilist ekspansiooni on võimalik võrrand viia kujule: 71 kus g on siin Maa raskuskiirendus ja R on siin Maa raadius. Suurust nimetatakse ka taevakeha gravitatsiooniraadiuseks ehk tänapäeval Schwarzschildi raadiuseks. Seega võib esimese valemi kirjutada ka niimoodi: Gravitatsiooniväli on aegruumi kõverdus, mida põhjustavad väga rasked massid. See aegruumi kõverdus väljendub selles, et mida enam gravitatsioonivälja ( mistahes taevakeha ) tsentri poole minna, seda enam aeg aegleneb ja kahe ruumipunkti vaheline kaugus väheneb. Selline aja ja ruumi teisenemine jätkub kuni teatud kauguseni tsentrist. Ja seda kaugust kirjeldab meile Schwarzschildi
Järelikult võtame seoses asendame tsentraalsümmeetrilise gravitatsioonivälja Newtoni potentsiaaliga tühjas ruumis lõpmatuses = 0. Järelikult on võimalik saada kus aja diferentsiaal lõpmatuses on dt. Kasutades binoomilist ekspansiooni, on võimalik see võtta kujule ehk kus g on Maa raskuskiirendus ja R on Maa raadius. Suurust 67 nimetatakse ka taevakeha gravitatsiooniraadiuseks ehk tänapäeval Schwarzschildi raadiuseks. Seega võib valemi kirjutada ka niimoodi: ( Silde 1974, 153-157 ). 1.2.2.5 Spektrijoonte punanihe gravitatsiooniväljas Oletame nüüd seda, et tsentraalsümmeetrilises väljas asetsevad kaks kiirgusallikat kaugusel r1 ja r2 ( r1 < r2 ) välja tsentrist. Need kiirgusallikad on ühesugused ja nende omaajad on aga järgmised: ja sümmeetriatsentrist lõpmatuses: s3 = t 3 .
Kohe hakkame me seda lähemalt vaatama rohkem matemaatiliselt. 1.3.2.3 Gravitatsioonivälja ehk aegruumi kõveruse füüsikaline olemus Aja kulgemine aegleneb gravitatsioonijõu tsentri poole minnes. Matemaatiliselt kirjeldab seda järgmine võrrand: kus aja diferentsiaal lõpmatuses on dt. Kasutades binoomilist ekspansiooni on võimalik võrrand viia kujule: kus g on siin Maa raskuskiirendus ja R on siin Maa raadius. Suurust nimetatakse ka taevakeha gravitatsiooniraadiuseks ehk tänapäeval Schwarzschildi raadiuseks. Seega võib esimese valemi kirjutada ka niimoodi: Gravitatsiooniväli on aegruumi kõverdus, mida põhjustavad väga rasked massid. See aegruumi kõverdus väljendub selles, et mida enam gravitatsioonivälja ( mistahes taevakeha ) tsentri poole minna, seda enam aeg aegleneb ja kahe ruumipunkti vaheline kaugus väheneb. Selline aja ja ruumi teisenemine jätkub kuni teatud kauguseni tsentrist. Ja seda kaugust kirjeldab meile Schwarzschildi
annaabi.ee 
