erakordselt kvaliteetselt nagu on kalligraafia. [http://en.wikipedia.org/wiki/Dell %27Arcano_del_Mare] (10.10.2009) Theatrum Orbis Terrarum Theatrum Orbis Terrarum on esimene tõeline kaasaegne atlas, mille andis välja Abraham Ortelius. Abraham Ortelius (1527-1598), Antverpeni iseõppinud kartograaf ja kaardikirjastaja oli nooruses õppinud graveerimist ning kuulus 1547. aastast alates Antverpeni Püha Luuka graveerijate ja käsitööliste tsunfti. 1554. a. asus ta tööle antiikesemete ja vanade kaartide ärisse. Koos tutvumisega Gerhard Mercatoriga hakkas Ortelius 1560. a. alates üha enam huvituma geograafiast ja kartograafiast. 1570. a. andis ta välja maailma esimese atlase ,,Theatrum Orbis Terrarum" (kirjastajaks Gilles Coppens de Diest Antverpenist; graveerijaks Fr. Hogenburg) selle sõna tänapäevases tähenduses, s.o. kaardid (53 lehte), mis olid atlaseks
ilmusid trükituna. Kaks aastat hiljem ilmus Hollandis Doni jõe atlas, mille koostas Cornelius Cruize Venemaa teenistuses olnud hollandi admiral. Nähtavasti oli kavas Hollandis trükkida ka Remizovi Siberi atlas, aga selleni ei jõutudki. XVIII sajandi alguses tegi Venemaa kartograafia suure sammu edasi. Originaalkaartide trükkimiseks palgati välismaalastest gravüürimeistrid. Valdava osa välismaalastest 11 graveerijate käe alla läinud kaartidest koostasid Adrian Schonebeck ja Peter Picard; esimene kaart, mille Schonebeck Venemaal koostas, oli osaline Aasovi mere kaart (1701). Selleks ajaks olid Venemaal tekkinud juba oma gravüürimeistrid Vassili Kiprijanov ja Aleksei Zubov. Kiprijanovile, kes oli nii gravüürimeister kui ka kartograaf ning tegeles Moskvas lisaks veel kirjastamisega, langes osaks au olla ,,esimese erakätesse kuuluva trükipressi" omanik selles linnas
sõltuv valitsusest, kuigi põhikirja järgi oli kuningal õigus sekkuda akadeemia siseasjadesse. Esimese põhikirja alusel Royal Academy liikmeskonda graveerijaid ei võetud. See tekitas pahameelt ja aasta pärast akadeemia asutamist loodi graveerijatele spetsiaalne assotsiatsioon, kuhu valiti ainult kuus liiget. Enamik graveerijatest esitas oma töid Incorporated Society of Artists ja Free Society of Artists näitustele ning kuulus nende liikmeskonda. Graveerijate tööpõld oli avar, sest gravüür muutus Inglismaal väga populaarseks. Üks kesksemaid tegelasi gravüüride tellimisel, kirjastamisel ja levitamisel oli John Boydell (1719-1804). Tema suuremaks harrastuseks oli koguda kodumaiste kunstnike W. Shakespeare'i teoste põhjal loodud maale ja neid gravüüride vahendusel tutvustada. J. Boydelli kõrval oli rida teisi gravüüre kirjastavaid firmasid. Tellijatena esinesid ka seltsid. Eriti
kus purjutamine viib vulgaarsuse ja v�givallani. Sellega j�rgis de Bloot oma otseste eelk�ijate Adriaen Brouweri ja Adriaen van Ostade�i eeskuju. Siiski ei n�i tema kavatsus olevat mitte oma tahumatute tegelaste pilkamine v�i hukkam�ist, vaid pigem maaelu nauditav ja l�bupakkuv kujutamine. ******* Pieter Huys oli flaami renessansiaja maalikunstnik. Ta kuulus kunstnike perekonda, kus nii tema kui ta vend Frans Huys (u 1522 � u 1562) t��tasid m�lemad graveerijate- na tr�kkal Hieronymus Cocki juures ja ka tollase tuntud kirjastaja Christoph Plantini ettev�ttes. 1545. aastal sai Huysist Antwerpenis P�ha Luuka gildi meister, kelle stiili ja teemavalikut m�jutas enim Hieronymus Bosch (u 1450 � 1516). Huysi kujutised on aga elutruumad ning loodud j�ulisemate v�rvidega. Praegu on teadaolevalt s�ilinud ainult neli Huysi signeeritud ja dateeritud t��d. Ilmalik motiiv �Torupillimees� aastast 1571, mis asub Staatliche Museumis Berliinis
annaabi.ee 
