liiginime habilis (~ "osavkäpp") all. Sellise määratluse peamiseks kriteeriumiks oli esiteks australopiteekustega võrreldes märksa suurem ajumaht (600–675 cm³) ja teiseks kiviriistade (olduvai kultuuri esemete) esinemine. Skeletiehituse poolest olid need olendid üsna sarnased gratsiilsetele australopiteekustele, välja arvatud suurem ajukolju ja väiksemad purihambad. Esialgu ei tunnustanud enamik paleoantropolooge Leakey'de leide Homo-liigina, vaid pidas neid mingiks gratsiilsete australopitetsiinide vormiks. Siin toimisid tugevasti juurdunud eelarvamused: inimese ajumaht peab olema vähemalt 750–800 cm³ ja esimesed inimesed pidid tekkima märksa hiljem (seni esimese inimesena tunnustatud Homo erectus (Pithecanthropus) arvati olevat tekkinud vähem kui 1 miljon aastat tagasi). Kuid Louis Leakey nimetas inimeseks (Homo) tunduvalt väiksema ajumahuga olendi ja viis selle eksisteerimise umbes miljon aastat varasemasse aega.
(geeni) molekulaartasemel -- piisab olemasolevate geenide avaldumise regulatsiooniprogrammi muutumisest. On üsna usutav, et inimese aju ei sisalda mitte ühtegi uut valku võrreldes näiteks impansi ajuga. Inimaju unikaalsus võib vabalt olla tingitud muutustest ühiste valkude hulgas, nende sünteesi ajas ja kohas (vt. ka neoteenia). 6. Hominisatsiooni ökoloogilised tingimused ja tegurid Varajaste hominiidide (gratsiilsete australopiteekuste ja habiliinide) skeletijäänustest võib järeldada esmaste hominisatsiooni- protsessidena kahejalgse e. püstise liikumise saamist peamiseks liikumisviisiks, eesjäsemete kui manipulatsiooniorganite eristumist ja hammastu muundumist oletatavasti seoses järk-järgulise üleminekuga karmilt taimtoidult pehmemale ja energiarikkamale loomtoidule. Neid muutusi peetakse üldiselt evolutsioonilise kohastumise
perekonda Homo liiginime habilis (~ "osavkäpp") all. Sellise määratluse peamiseks kriteeriumiks oli esiteks australopiteekustega võrreldes märksa suurem ajumaht (600675 cm³) ja teiseks kiviriistade (olduvai kultuuri esemete) esinemine. Skeletiehituse poolest olid need olendid üsna sarnased gratsiilsetele australopiteekustele, välja arvatud suurem ajukolju ja väiksemad purihambad. Esialgu ei tunnustanud enamik paleoantropoloogeLeakey'de leide Homo-liigina, vaid pidas neid mingiks gratsiilsete australopitetsiinide vormiks. Siin toimisid tugevasti juurdunud eelarvamused: inimese ajumaht peab olema vähemalt 750800 cm³ ja esimesed inimesed pidid tekkima märksa hiljem (seni esimese inimesena tunnustatud Homo erectus (Pithecanthropus) arvati olevat tekkinud vähem kui 1 miljon aastat tagasi). Kuid Louis Leakey nimetas inimeseks (Homo) tunduvalt väiksema ajumahuga olendi ja viis selle eksisteerimise umbes miljon aastat varasemasse aega. Hiljem leiti habilise-tüüpi fossiile mitmelt
kahejalgne ja tugevasti dimorfne. Ajukolju oli suurem, keskmiselt 450cm³. Hammaste ehitus oli rohkem inimlaadne, vaagna- ja jäsemeluud veel rohkem inimeste omadele sarnased kui afarensisel, sõrmeluud aga pikemad ja kõverdunud. Leiud pärinevad küll lubjakivikoobastest, ent koopaelanik ta ei olnud, luud on koobastesse uhutud. Samast leitud loomaluud näitavad, et ta elas metsases keskkonnas. Australopithecus afarensis ja Australopithecus africanus moodustavad nn gratsiilsete australopiteekuste rühma. Neile vastanduvad hilisemad nn robustsed australopiteekused (A. aethiopicus, A. robustus, A. boisei). A. ramidus ja A. anamensis erinevad mõlemast rühmast, olles vahepealsed. Robustsetel australopiteekustel on ennekõike kolju tugevama ehitusega. Neid ei ole kunagi peetud inimese otsesteks 15 eellasteks. Australopithecus aethiopicuse luid leiti esmakordselt 1985. a. Lääne-Turkanast Keenias
annaabi.ee 
