c) puuduvad -õige 135. Paelusside suguelundid a) paiknevad eraldi igas lülis -õige; b) on ühised üle kogu lüliketi ; c) puuduvad . 136. Paelusside närvisüsteem ja erituselundid a) paiknevad eraldi igas lülis ; b) on ühised üle kogu lüliketi -õige; c) puuduvad . 137. Kõik paelussid on lülilised a) õige; b) vale -õige. 138. Nimeta paelussid, kelle lülid on väliskeskkonnas roomamisvõimelised: 1Taenia saginata 2Echinococcus granulosus 139. Nimeta paelusside liike, kelle keha ei ole lüliline 1Ligula intestinalis linnuroni 2 Amphilina foliacea kärgleht ... 140. Ligula intestinalis elab pikema aja oma elust a) kalas ; b) linnus -õige. 141. Diphyllobothrium latum parasiteerib a) inimeses -õige; b) veises ; c) lambas ; d) koeras ; e) kassis . 142. Diphyllobothrium latum vaheperemees on a) veis ; b) siga ; c) sõudik ; d) röövkala -õige. 143
c) puuduvad -õige 135. Paelusside suguelundid a) paiknevad eraldi igas lülis -õige; b) on ühised üle kogu lüliketi ; c) puuduvad . 136. Paelusside närvisüsteem ja erituselundid a) paiknevad eraldi igas lülis ; b) on ühised üle kogu lüliketi -õige; c) puuduvad . 137. Kõik paelussid on lülilised a) õige; b) vale -õige. 138. Nimeta paelussid, kelle lülid on väliskeskkonnas roomamisvõimelised: 1Taenia saginata 2Echinococcus granulosus 139. Nimeta paelusside liike, kelle keha ei ole lüliline 1Ligula intestinalis linnuroni 2 Amphilina foliacea kärgleht ... 140. Ligula intestinalis elab pikema aja oma elust a) kalas ; b) linnus -õige. 141. Diphyllobothrium latum parasiteerib a) inimeses -õige; b) veises ; c) lambas ; d) koeras ; e) kassis . 142. Diphyllobothrium latum vaheperemees on a) veis ; b) siga ; c) sõudik ; d) röövkala -õige. 143
· Fasciola hepatica maksakakssuulane · Opisthorchis felinus siberi tagaraiglane · Dicrocoelium lanceatum väike ebamaksakaan B. Paelussid (Cestodes) 2 - suured mõõtmed - parasiteerivad selgroogsetes pikka aega - koosnevad segmentidest - puudub seedetrakt - kinnituvad sooleseina külge - hermafrodiidid · Diphyllobothrium latum laiuss · Taenia solium nookpaeluss · Taenia saginata nudipaeluss · Echinococcus granulosus ehhinokokk · Hymenolepis nana kääbusviik Hõimkond: ÜMARUSSID (Nematodes) - keerulise ehitusega, siseorganid rohkem arenenud - segmentideta - omavad seedetrakti - parasiteerivad soolevalendikus või sooleseinas - lahksugulised - ei oma vaheperemeest - osa elutsüklist pinnases · Ascaris lumbricoides solge · Enterobius vermicularis naaskelsaba · Trichurius trichiura piuglane · Trichinella spiralis keeritsuss
B. Paelussid (Cestodes) - suured mõõtmed 1 Helmintiaasid 2 - parasiteerivad selgroogsetes pikka aega - koosnevad segmentidest - puudub seedetrakt - kinnituvad sooleseina külge - hermafrodiidid Diphyllobothrium latum – laiuss Taenia solium – nookpaeluss Taenia saginata – nudipaeluss Echinococcus granulosus – ehhinokokk Hymenolepis nana – kääbusviik Hõimkond: ÜMARUSSID (Nematodes) - keerulise ehitusega, siseorganid rohkem arenenud - segmentideta - omavad seedetrakti - parasiteerivad soolevalendikus või sooleseinas - lahksugulised - ei oma vaheperemeest - osa elutsüklist pinnases Ascaris lumbricoides – solge Enterobius vermicularis – naaskelsaba Trichurius trichiura – piuglane Trichinella spiralis – keeritsuss
Liikide arv? Kirjandus: Järvis, T., 2011. Veterinaarparasitoloogia 4. Tartru Selts: Laiussilised (Pseudophyllida) Rosetja kujuga emakas avatud, esineb viimajuha. Esindajad: laiuss Diphyllobothrium latum ( kuni 15 m), linnuroni Ligula intestinalis, vaheperemehed sõudik ja kala (lisaperemees). Selts: Neljanapalised Cyclophyllida Torukujuline arvukate külgharudega emakas umbne. Esindajad: nookpaeluss Taenia solium, nudipaeluss Taeniarchynchus saginatus, ehhinokokk-paeluss Echinococcus granulosus, alveokokk Alveococcus multilocularis, koera viik Dipylidium caninum. Hõimkond: Ümarussid Nematoda, (Aschelminthes - kottussid) Ristlõikes on keha ümar. Keha katab süntsütiaalne epiderm, mis moodustab keha pinnale paksu kutiikula. Esineb ainult pikilihaskiht. Kehaõõnsus kotikujuline, täidetud tugeva rõhu all oleva vedelikuga. Seedesüsteem torukujuline. Esineb lihaseline neel ja kloaak. Seedenäärmed puuduvad. Meeleelunditest arenenud kompimis- ja kemoretseptorid.
Paljud peavad rebast ohtlikuks kodulindudele, kuigi ohu suurusega liialdatakse. Rebased on tuntud marutõvesiirutajad. Mõnes kohas pannakse rebaste käiguradadele marutaudivastaseid preparaate.Samuti levitavad rebased kärntõbe. Rebased levitavad ka kiskjate katku, paelussi Echinococcus multilocularis ehk rebaste väike-paelussi, ehhinokokoosi tekitajat Echinococcus granulosus ja teisi haigusi. Lääne kultuuris omistatakse muinasjuttudest lähtuvalt rebasele kavalus, mida ta kasutab lindude, eriti kanade püüdmiseks ning täbaratest olukordadest pääsemiseks. Keskajal levisid allegoorilised loomamuinasjutud rebasest, kes oma kavalusega võidutseb tugevamate loomade üle ("Rebaseromaan"), ("Reinuvader Rebane"). Hiinas jutustatakse libarebastest nagu Eestis libahuntidest. Eesti 39
annaabi.ee 
