zona parenchymatosa) ja tsentraalset säsiosa (medulla ovarii s. zona vasculosa). Ovaarivärat (H) Munasarja folliikulid Oogoonid paljunevad looteeas ja suurenevad esimest järku ootsüütideks Esimest järku ootsüüte ümbritseb üks kiht lamedaid follikulaarrakke primordiaalsed folliikulid Kollaskeha Corpus luteum LH mõjustab granuloosa ja siseteeka rakke ja põhjustab follikuli allesjäänud osade muutumist ajutiseks endokriinseks näärmeks (luteiniseerumine) Granuloosarakud suurenevad, nende lipiidide sisaldus suureneb ja nad hakkavad sekreteerima progesterooni; osa siseteeka rakke akumuleerivad lipiide ja jätkavad östrogeenide produktsiooni Kollaskeha saavutab maksimaalse suuruse seal 7. ovulatsioonijärgsel päeval (veisel 12-13. päeval); seejärel algab (kui ei ole toimunud viljastumist) taandareng ja asemele moodustub valkjaskeha Valkjaskeha Corpus albicans Kollaskeha muutub valkjaskehaks hormoone produtseerivad rakud hävivad progesterooni ja
Diöstrus – kollaskeha sekreteerib progesterooni (kõrgperiood), progesteroon kõrge (pidurdab GnRH vabanemist). Diöstrus lõppeb, kui toimub luteolüüs ehk kollaskeha taandareneb – luteolüüs - valkjaskehaks. Progesteroonitase langeb. Seejärel on anöstrus – muutusi ei ole ja taas tekib proöstrus. Follikulaarfaas Munasarjas esinevad primoridaalsed, primaarsed, sekundaarsed ja tertsiaalsed folliikulid. Sekundaarne folliikul on kaetud väljast teekarakkudega ja sees on granuloosarakud. Nende vahel on basaalmembraan. Munarakku ümbritseb zona pellucida. Granuloosarakud toodavad östrogeeni ja inhibiini ja sünteesivad zona pellucida. Teeka rakud toodavad testosterooni, difundeeruvad granuloosarakkudesse, kus need konverditakse östrogeeniks. Tertsiaalses folliikulis tekib vedelikuga täidetud õõnsus. Proöstruse ajal mõned folliikulid hakkavad kasvama (FSH mõjutab) ja nad sekreteerivad östrogeeni, mis mõjutab folliikulit edasi arenema
roll). Teismelise eas suureneb hüpotaalamusest ja hüpofüüsist östrogeenide hormoonide sekretsioon. Vastutavad suguorganide arenemise eest ja kasvuspurdi eest, mille lõpus sulguvad epifüüsi plaadid pikkade luude otstes. Suguhormoonid võtavad osa ka tsüklimuutuste regulatsioonist menstruaaltsüklis ja on olulised rasedusel. GnRH-d on vaja selleks, et hüpofüüsist vabastada FSH ja LH. Need stimuleerivad folliikuli küpsemist. Granuloosarakud produtseerivad östrogeene, seda protsessi stimuleerib FSH, androgeeni eellas molekulidest, mis on tuletatud tekaalrakkudest LH mõjul. Östrogeenid on olulised proliferatiivfaasis, kus endomeetrium regenereerub. Palju östrogeeni enne tsükli keskpaika teeb LH-d vabastavad rakud tundlikumaks hüpofüüsis GnRH-le ja seega tsükli keskpaigas toimub LH sekretsioon. See viib ovulatsioonile. LH stimulatsioonil toimub folliikuli muutumine kollaskehaks, mis hakkab progesterooni tootma
Sellel perioodil varutakse munarakku varuaineid, toimub rebu moodustamine ehk vitellogenees, samuti mRNA-de ja valkude ning morfogeenide deponeerimine, mis vajalikud varajases embrüogeneesis. – rakk kasvab Paljudel loomadel (kahepaiksed, linnud, putukad) moodustuvad diploteenis iseloomuliku struktuuriga nn lambiharjakromosoomid, mis võimaldavad kiiresti ja aktiivselt toota RNA-d. Munasari: ploteeniblokis ümbritsetakse imetajatel primaarsed ootsüüdid somaatiliste follikulaar-rakkudega (granuloosarakud), millel on munaraku arengut toetav funktsioon (interakteeruvad jätketega läbi ZP munaraku membraaniga, aukliidused toitainete ja signaalmolekulide transpordiks) Küpsemine: Alates puberteedist jätkavad perioodiliselt primaarsete ootsüütide rühmad pooleli jäänud meioosi. Luteiniseeriv hormoon (LH) ajuripatsist vabastab ootsüüdi diploteeniblokist cAMP/cGMP tase langeb MPF võimendub (Maturation-promoting factor), mistõttu saab meioos jätkuda.
annaabi.ee 
