..0,2 · Keskmiseteraline liiv 0,2...0,25 · Suureteraline liiv 0,25..0,35 · Savitsemendiga liivakivi 0,02...0,03 Eristatakse saviliiva ja liivsavi. Nendel on erinevad veeannid, sest saviliiv sisaldab vähem saviosakesi kui liivsavi. Savi enda veeand on aga nullilähedane. Aastal 1856 lõbustas prantsuse insener Darcy end sellega, et laskis vett läbi mitmesuguse terasuurusega (mitmesuguse granulomeetrilise koostisega ehk lõimisega) liivade vett ja jõudis järeldusele et: Q=kFI, Kus k on filtratsioonimoodul, F on ristlõile pindala ning I gradient ehk rõhumuutus jagatud teepikkusega (Vargamäe mehed rääkides kraavitusest kasutasid terminit vee kukkumine) Darcy seade: 1 ja 2 kraan ja anum, 3 ja 4 kõverad torud millede abil mõõdeti veetasemeid h1 ja h2 ning määrati liivakihi paksus ehk filtreeruva vee teekonna pikkus l. h1 - h2
Jälje lapikus (läbimõõt erinevates suundades) ei tohiks ületada 2 mm. Kui kuul kukkudes puruneb on savi täielikult ehituskõlbmatu. Kui kuulile kukkudes pragusid ei teki või neid on vähe on savi rasvane. Kui kuul jääb siiski püsima, kuid sellele tekivad suured praod, on savi lahja. Ehituseks kasutatakse nii rasvaseid kui lahjasid segusid. Lahjasid nt krohvide valmistamiseks ja rasvaseid nt hakkpuidust, õlgedest või mineraalsest täitematerjalist kergsavisegude valmistamiseks. Granulomeetrilise koostise määramine Põhjalikum viis pinnase koostise iseloomustamiseks on selle erineva suurusega osakeste jaotumise täpne määramine materjali sõelumise ja kaalumise teel. Saadud kaaluväärtuste graafilisel esitamisel saadakse sõelkõver, mille kuju iseloomustab materjali koostist ja käitumisomadusi täpselt. Standardsed sõelaavad on ISO 3310 kohaselt 4 2 1 mm 500 250 125 63 45 20 mm. Peente osakeste sõelumiseks kasutatakse märga sõelumist
Muld koosneb tahkest (mineraalne ja orgaaniline aine), vedelast (mulla vesi) ja gaasilisest (mulla õhk) osast. Enamasti moodustab põhiosa mulla tahkest mineraalne aine. Ainult liigniisketel aladel, kus tekib turbakiht on orgaanilisel ainel suurem osakaal. Mulla mineraalaine koosneb väga erineva suuruse, keemilise ja mineraloogilise koostisega osakestest. Mulla mineraalses aines esineb nii suuri kivimitükke kui ka väikesi saviosakesi. Rahvusvaheliselt tunnustatud skaala võtab setete granulomeetrilise koostise aluseks murendmaterjali diameetri. Osakesi grupeeritakse kokkuleppeliselt läbimõõdu alusel ja sageli iseloomustatakse mulla mineraalsete osakeste protsentuaalse sisalduse alusel. See võib muldades suuresti varieeruda. Murendmaterjali erinev granulomeetriline koostis põhjustab suuri erinevusi mulla ja murendmaterjali kvalitatiivsetes omadustes. Näiteks: mida suuremad on osakesed seda enam leidub mullas inertseid aineid nagu SiO2. Väiksemad osakesed moodustavad mulla
setitamisega. Terastikulise koostise määramise metoodika on Euroopa Liidus ühtlustatud vastava standardiga, mille registreerimistähiseks Eestis on EVS-EN 1015-1:2004-A1:2007. Tabel 1 7 Pinnaste liigitamine lõimise ehk granulomeetrilise koostise järgi (EVS 1997-12003 Geotehniline projekteerimine 1.osa: Üldeeskirjad) Fraktsioon Alafraktsioon Õppematerjalis Osakeste läbimõõt, mm kasutatav lühend Rahnud R üle 200 Veerised V 60 … 200
annaabi.ee 
