toiteülesanne) ja kiulisteks (väiksema tsütoplasma hulgaga, toetusülesanne) astrotsüütideks. Astrotsüütidel on arvukalt jätkeid, mis oma lõppjalgadega ulatuvad veresoontele, ajukestadele ja neuronite pinnale. Tänu sellisele ehitusele vahendavad astrotsüüdid ainete liikumist vere ja neuronite vahel. 5. Suurajukoore kihid Suurajukoor (cortex cerebri). Kihid: 1. Molekulaarkiht, milles paikneb vaid üksikuid närvirakke. 2. Välimine granulaarkiht, milles paikneb arvukalt väikesi püramiid- ja sõmerrakke. 3. Välimine püramidaalkiht koosneb namasti keskmine suurusega püramiidrakkudest ning täht- ja sõmerrakkudest. 4. Sisemine granulaarkiht sisaldab sõmerrakke. 5. Sisemine püramidaalkiht sisaldab suuri püramiidrakke. 6. Multiformne kiht, mis jaotub omakorda kolmnurkse kujuga rakke sisaldavaks triangulaarkihiks ja käävjatest rakkudest koosnevaks fusiformiseks kihiks. 6. Arterite ja veenide võrdlus
3. pia mater, õrnkest – kõige seespoolsem. 40. Suuraju koore ehitus. Cerebrum. Suurajus paikneb hallaine perifeerselt ja valgeaine sisemiselt . Ehk suuraju koore mood. hallaine. Seal paikneb 12-14 miljardit närvirakku. Suuraju koore pind on kääruline ja vagudega, see suurendab hallaine hulka. Suuraju koor koosneb 6 kihist. Koore neuronid erinevad kuju ja suuruse poolest. 1. molekulaarkiht – lamina molecularis (vähe rakke, põhiliselt jätked) 2. välimine granulaarkiht – lamina granularis externa (rakud tihedalt, jätkeid ei näe) 3. välimine püramidaalkiht – lamina pyramidalis externa (närvirakkude kehad, palju dendriide) 4. sisemine granulaarkiht – lamina granularis interna (väikseid tähtrakke) 5. sisemine püramidaalkiht – lamina pyramidalis interna (kõige suuremad Betzi rakud) 6. multiformne kiht – lamina multiformis (väikesed närvirakud) 41. Väikeaju koore ehitus. Cerebellum
SUURAJU KOORE EHITUS Suuraju jaguneb anatoomiliselt vasakuks ja paremaks poolkeraks – poolkerasid katab hallainest moodustunud koor Hallaine põhimassi moodustavad multipolaarsete neuronite perikaarüonid ja neid toestavad gliiarakud Koores paikneb ligikaudu 12-14 miljardit närvirakku Suurajukoore e neokorteksi moodustavad rakkude kuju, suuruse ja paiknemistiheduse alusel eristuvad kihid: Molekulaarkiht Välimine granulaarkiht Välimine püramidaalkiht Sisemine granulaarkiht Sisemine püramidaalkiht Multiformne kiht Suurajukoores eristatakse radiaalkiude, interradiaalkiude, supraradiaalkiude, tangentsiaalkiude Koore pinnal on hulgaliselt käärusid ja vagusid, mis suurendab oluliselt hallaine hulka VÄIKEAJU KOORE EHITUS Väiksemõõtmeline aju osa, paikneb tagumises koljuaugus ning tagab tahteliste liigutuste viimistletuse ja koordineerituse
annaabi.ee 
