Nagu Te näha võite, on tema püramiid väikseim kui eelmised püramiidid, nimelt 65-66 meetrit. See on ehitatud mitte aluskivimile, vaid suurtest lubjakiviplokkidest rajatud tehisterrassile. Püramiidi põhjakülge "kaunistab" arm, mille kaudu XIII sajandil kullahimus mamelukid püüdsid ehitise sisemusse tungida. Inglased Vyse ja Perring avastasid 1837. aastal samas püramiidi jalamil ka tõelise sissepääsu, mida me praegugi kasutame. See järsult langev ligi 32 meetri pikkune hoolikalt graniitplaatidega kaetud koridor juhtib meid suhteliselt väikesesse eestuppa. Nagu Te näha võite on koridor niivõrd madal, et siin tuleb liikuda kummargil. Mida sügavamale me jõuame, seda kõrgemaks temperatuur muutub. Kuna siin on erit umbne, siis sageli inimesed kaotavad teadvuse. Kuid kui keegi ennast halvasti tunneb, siis palun öelge. Edasi suundume me horisontaalsesse tunnelisse. Edasi minnes tuleb siit graniitplaatidega
Stackelberg otsustas uue hoone rajada sadakond meetrit põhja poole. 1913. aasta paiku valmis mõisas uus esinduslik historitsistlik peahoone. Hoone arhitektiks on peetud Wladislaw Karpowiczit. Kahekorruselisel massiivsel hoonel on nii neogooti, selle inglise haru tuudorstiili kui ka juugendi mõjutusi. Omapärane on hoone välisviimistlus: peamiselt tellistest ja pakivist hoone on väljast kaetud õhukeste korrapäratu kujuga graniitplaatidega, mis on kokku laotud nagu mosaiik. See jätab mulje, nagu oleks kogu hoone ehitatud massiivsetest graniitplokkidest. Osalt on kasutatud ka graniiti imiteerivaid tsementplaate. Mõisasüdamesse oli (ja on praegugi) kaks sissepääsuteed. Ajalooline (tõenäoliselt keskaegsel trassil) asuv looklev tee viib sinna kihelkonnakeskusest Viru-Nigulast. Teine ja suhteliselt sirge suundub mõisasüdamesse aga lõunast Tallinn-Narva maanteelt Koogu mõisa kohalt.
Esifassaadi ilmestab suur altaan, mis on kaunistatud sakmikrinnatisega tornilaadsete tulpadega. Parempoolsel nurgal on kaheksatahuline torn, vasakul fassaadinurgal ning parempoolsel taganurgal on terava kiivriga ümartornid. Hoonel on suhteliselt rikkalik krohvdekoor: tornidel masikuliitaolised karniisid, profileeritud korrustevahelised simsid jne. Tähelepanu väärib detailide kõrgekvaliteediline viimistlus, kus nt vundament on vooderdatud graniitplaatidega, astmikfrontoonide ülaosa laotud tahutud dolomiitplokkidest. Lossi katus on taastatud algse järgi- katuse materjaliks hele kiltkivi. [3,7] Esindusruumid asuvad esimesel korrusel, mitmed neist on stiilsete interjööridega. Inglaslikult läbi kahe korruse ulatuv vestibüül, mis on kujundatud sammasrõdu ja kahe erakordselt suure kaminaga. Saal on avar klassitsistlikus laadis ja kaunistatud korintose sammastega
jaoks. Kamin elutoas on õhukütte-kamin. Kööki tuleb keraamilise plaadiga elektripliit Terrassid Hoone lõunapoosele ja läänepoolsele küljele on projekteeritud terrassid. Idapoolsel küljel on majandusterrass pesu kuivatamiseks ja küttepuude kuivatamiseks. Lõunapoolne terrass on kaetud klaaskatusega. Seal on ka välikamine ahitamise võimalus. Trepid Sissepääsuterrassi trepp on betoonist, astmed on kaetud graniitplaatidega. Teisele korrusele viib keerdtrepp. Aknad, uksed 3 Elutoa ja veranda maast laeni ulatuvad aknad on selektiivklaasiga klaaspakettidest, mitteavatavad. Hoone kõik ülejäänud aknad ja rõduuksed on liimpuidust, avatavad ja avatavad ka tuulutusasendisse. Aknalauad on liimpuidust. Välisuksed on liimpuidust, soojustatud. Klaasist välisuksed on karastaud klaasist, selektiivkilepakettidega Siseuksed on liimpuidust, siledad, spooniga. Piirdeliistud väärispuulauast, siledad.
koridorid on nii madalad, et neist pääseb läbi vaid roomates, teised on küllaltki kõrged, neis on raske hingata, sest aastatuhandete jooksul püramiidi suurendanud päike on selle sisetemperatuuri tõstnud üle 30 kraadi. On järsu kallakuga koridore, mis lõpevad äkki nagu põhjatu kuristikuga. ( Kinggi 1996:29-30) Püramiididest kõige paremini ehitatud on vaarao Chepreni püstitatu (Cheopsi esimene poeg). Selle tipp on alles ilmselt seetõttu, et tipp on 20-30 meetri ulatuses kaetud graniitplaatidega. Cheopsi püramiidi katteks kasutati ainult lubjakiviplaate, mis on nüüdseks hävinud. Kuna Chepreni püramiid on ehitatud kõrgemale kohale, siis seetõttu paistab ka suuremana. Tema tipp on praegu Giza kõige kõrgem tipp. Püramiidi ehitamine nõudis tohutu suurt tööliste armeed. Herodotose andmetel 100 000 inimest. Seda peetakse liialdatuks, kuid väljakaevamis- tel Gizas leiti tööliste asulaid, kus oleks võinud elada 10 000 inimest.
annaabi.ee 
