kilpidel paljandub graniit tihti maapinnal. . Eestis leidub graniiti aluskorras ja rändkividena. Ligi 80% Eesti rändkividest on granitoidse koostisega. Eesti aluskord koosneb enamasti siiski mitte graniidist, vaid põhiliselt gneisist ja muudest moondekivimeist. Graniit on Soome rahvuskivi. Graniitide kohta on öeldud, et on olemas nii graniidid kui ka graniidid. See tähendab seda, et graniit saab peale magma kristalliseerumise tekkida ka moonde ehk graniidistumise käigus. Graniidiga sama koostisega peeneteralist purskekivimit nimetatakse rüoliidiks. Graniidil on palju erimeid. Ka rabakivi pole midagi muud kui eriteralise struktuuriga graniit. Graniit ehk raudkivi on kõvaduse ja hea töödeldavuse pärast kasutusel ehitusmaterjalina, skulptuuride (eriti portreede, büstide ja aiaskulptuuride) ning mälestussammaste ja hauasammaste valmistamiseks. Külmakindluse tõttu on graniidist
kõige tavalisem.Kasutatakse ehituses, sisekujunduses ja paljudes muudes kohtades. Gneiss • -moondekivim • -sisaldab päevakivi ja kvartsi • -rändkivi • -leidub kogu Eesti aluskorras • -kasutusel laialdaselt ehituses ja disainis Graniit • Graniit on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga tardkivim.Peale magma kristalliseerumise saab graniit tekkida ka moonde ehk graniidistumise käigus.Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest. Eestis leidub graniiti aluskorras ja rändkividena. Eesti aluskord koosneb enamasti siiski mitte graniidist, vaid põhiliselt gneisist ja muudest moondekivimeist. Kõvaduse ja hea töödeldavuse pärast tarvitatakse graniiti ehitusmaterjalina, skulptuuride ning mälestussammaste ja hauasammaste valmistamiseks Graniit • -punakas,roosakas või hall tardkivim • -koosneb kvartsist ja
kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks USA, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal. Graniit on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim.Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest. Vähemal määral sisaldab ta vilke (enamasti biotiiti), amfiboole ja muid mineraale . Peale magma kristalliseerumise saab graniit tekkida ka moonde ehk graniidistumise käigus. 3. Laamatektoonika Litosfäär ei ole ühtne tervik, vaid on lõhenenud mitmesuguse kuju ja suurusega plaatjateks plokkideks ehk laamadeks .Laamad "ujuvad" vahevöö poolvedela kihi astenosfääri peal. Laamad tekkisid arvatavasti 4,5 miljardit aastat tagasi Maa varajasel arenguperioodil ning on olnud pidevas liikumises ja muutumises tänapäevani. Laamad koosnevad ookeanilisest ja mandrilisest maakoorest. Mõned laamad koosnevad mõlemast maakooretüübist, tavaliselt
annaabi.ee 
