sajandil ajasid normannid saratseenid välja Sitsiiliast ja Lõuna-Itaaliast. Edasi püüdsid nad Tuneesiat ja Tripolit rünnates jõudude tasakaalu muuta. Pärast seda tekkis Venezial, Pisal, Genoval ja teistel Põhja-Itaalia linnadel elav kaubavahetus Aafrika rannikualadega. 15. sajandi lõpuks oli peaaegu kogu Pürenee poolsaar mauridelt tagasi vallutatud. Samal ajal kui muslimitest valitsejad ikka veel kontrollisid Granadat, oli Portugal saanud piisavalt tugevaks, et pidda sõda Aafrikas. 1415 vallutasid portugallased Ceuta Aafrika rannikul ning umbes samal ajal hakkas Potugal regulaarselt sekkuma Maroko asjadesse ning Hispaania omandas sadamad Alzeerias ja Tuneesias. Portugal sai vahepeal (1578) ränga kaotuse osaliseks Abd el Malek I-lt Ksar el-Kebiri lahingus ning selleks ajaks oli Hispaania juba kaotanud suurema osa oma tugipunktidest Aafrikas
8.Alhambra Alhambra asub Lõuna-Hispaanias Granadas. See on kõitev, seal on suur kindlus ja palee, mis on ehitatud alates 1238.aastast. Materjalid, millest see on ehitatud on puit, kivi, stukk ja tellis. Alhambra esindab vana Al-Andalusi vaimu nagu ei ükski teine koht Hispaanias. Selle dekoratiivkrohviga kambrites ajaveetmine või lõhnavates aedades jalutamine on pöördumine tagasi 14.sajandi peadpööritavasse aastasse, mil Hispaania viimast järelejäänud moslemi kuningriiki Granadat valitses endiselt Nasridi dünastia. Alhambra muudeti kindlustatud paleelinnaks viimaste Nasridi valitsejate Jusufi ja tema poja Muhammad V ajal. Alhambra nimi tuleb araabia keelest (ar qal'atu l-hamra) ja tähendab ,,punast kindlust", viidates algsel ehitusel kasutatud punasele savile: nimi säilitati ka pärast uue palee värvimist erevalgeks. Uus Alhambra kavandati ,,maapealseks paradiisiks" rida elegantseid paleesid,
Kuuekümnendate aastate algul võttis Verdi ette rea välisreise. Ta oli kahel korral Venemaal, veetis itaalia muusikakultuuri esindajana Londoni Maailmanäitusel 1862. a. kevadel ning kirjutas seks puhuks väheväärtusliku kantaadi "Rahvuste hümn". 1863. a. jaanuaris saabusid Giuseppina ja Giuseppe Verdi Madriidi, kus helilooja "Saatuse jõu" lavastustööde juhtimise enda peale võttis. Menuka esietenduse järel külastasid nad Sevillat, Cordobat, Granadat, Cadixit ja Xeresi, vaimustusid Alhambrast ning ängistusid Escoriali süngusest. Omanäolise maa rahvamuusikast ammutatud muljed haarasid maestrot ning leidsid mõni aeg hiljem kajastamist "Don Carloses". Ligi kaks aastat kestnud pidevate rännuteede järel pöördus Verdi erilise heameelega Sant' Agata vaikusesse tagasi, veetes seal põllunduse ja aiandusega tegeldes 1863. a. suve ]a sügise. 1863. a. oktoobris sai Giuseppe Verdi viiekümneseks. Kaasaegsete mälestuste järgi polnud
ja kanalitega, mis viitavad otsesele traditsioonile tagasi hellenistlikesse ja rooma peristüülaedadesse. Alcázari aed oli suletud tervik ja ka selle eri osad olid üksteisest eraldatud õuesugusteks elementideks. Alcázar arenes veelgi edasi renessansiajal, säilitades selgelt islamiusu tunnusjooned. Põhikompositsioon koosnes nii mauri- kui ka renessansiteemast. Alhambra ja Generalife olid rajatud alguses mauri kindlustena 9. saj. Paiknevad mägedes väljaspool Granadat (sõjaline eelpost, isoleeritud mauri kultuuri punkt). Piiratud müüridega, kindlustatud. 1492: Granada langes kristlastele (Ferdinand ja Isabella), maurid aeti välja. Alhambra paikneb kiltmaa tipus ning seda on kutsutud "Punaseks linnaks" (al-hamra = punane kants) - peamiselt domineerivate oranzikas-punaste kivide tõttu, millest loss on ehitatud. Koostanud: 32Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13
annaabi.ee 
