pulgakesed 2. Mükobakterite poolt põhjustatud infektsioonid · Tuberkuloos, miliaarne tuberkuloos, tuberkuloosne meningiit, kuse- ja suguelundite tuberkuloos, naha tuberkuloos,luutuberkuloos · Hingamisteede põletikud · Leepra · Kopsude ja kopsuväline mükobakterioos · Naha ja elundite mükobakterioosid 3. Mükobakterite rakuseina ehitus · Nende rakusein on paks ja sellele on iseloomulik suur lipiidide ja mükoolhapete sisaldus · Sarnaselt grampositiivsetele mikroobidele omavad mükobakterid suhteliselt paksu peptidoglükaanikihti, millest väljapoole jääb aga ulatuslik lipiide sisaldav rakuseina osa. · Vahetult peptidoglükaaniga on seotud mükoolhape koos Darabinoosi ja D-galaktoosi jääkidega. · Sellest väljaspool asetsevad nn. Vabad lipiidid, mis koosnevad vahadest, cordfaktorist ja mükosiididest. Viimane on glükolipiidide ja peptidoglükolipiidide ühend.
leiule. Mycobacterium tuberculosis § Avastati 1882 a. R. Kochi poolt. Peamine inimese tuberkuloosi tekitajaks. Nimetatakse sageli BK (Bacillus Kochi). § Morfoloogia. Kergelt kõverdunud, homogeense või teralise struktuuriga happekindlad pulkbakterid. Ziehl-Neeelseni meetodil värvides säravpunane. Röga, mäda preparaatides tihti 2-3 kaupa koos, kultuuris palmikutaoliste moodustistena. Rakuseina ehitus Mükobakterite rakuseina ehitus. Sarnaselt grampositiivsetele mikroobidele omavad mükobakterid suhteliselt paksu peptidoglükaanikihti, millest väljapoole jääb aga ulatuslik lipiide sisaldav rakuseina osa. Vahetult peptidoglükaaniga on seotud mükoolhape koos Darabinoosi ja D-galaktoosi jääkidega. Sellest väljaspool asetsevad nn. vabad lipiidid, mis koosnevad vahadest, cordfaktorist ja mükosiididest. Viimane on glükolipiidide ja peptidoglükolipiidide ühend. Rakuseina välispinnale jäävad ka antigeensete omadustega polüpeptiidimolekulid.
Anaeroobsele infektsioonile viitab sageli erineva morfoloogiaga mikroobide esinemine algmaterjalis, kuna enamiku anaeroobsete infektsioonide korral on tegemist segainfektsiooniga. Anaeroobsele infektsioonile tuleks mõelda ka juhul, kui preparaadis leidub hulgaliselt mikroobe, kuid aeroobne kasv puudub. Haigustekitaja isoleerimine. Sageli kasutatakse kombinatsioonis ühte mitteselektiivset verd sisaldavat agarit ning ühte kuni kolme selektiivset agarit (gramnegatiivsetele, grampositiivsetele, bakteroididele). Anaeroobseks uuringuks saadetud materjalist tehakse alati ka aeroobne külv. Selektiivsete söötmete kasutamine kiirendab tekitajate esialgset identifitseerimist ning kergendab erinevate tekitajate isoleerimist segainfektsiooni korral. Esmaskülve inkubeeritakse anaeroobselt 48 tundi ning kasvu puudumisel veel 48 tundi. Mõningate tekitajate kahtluse korral (näit aktinomükoos) tuleb esmaskülve inkubeerida mitu nädalat enne lõpliku negatiivse vastuse väljastamist
annaabi.ee 
