tuletatud faktist, et ühekambrilise maoga (nakkusele vastuvõtlike) loomade perifeersest verest leitakse sageli arvukalt monotsüüte. Listeeriaid tuntakse listerioosi-nimelise haiguse põhjustajana. Tegemist on zoo- nootilise haigusega, millesse nakatuvad nii loomad kui inimesed. Teaduslikus kirjanduses mainiti listeeriatega sarnast organismi esmakordselt 1891. aastal, mil Hayem Prantsusmaal vaatles inimese koes väikseid grampositiivseid kepikujulisi organisme. 1911. a teatas Hulphers (Rootsi), et avastas väikesed grampositiivsed kepikujulised bakterid küüliku maksast, ning andis neile nime Bacillus hepatis. L. monocytogenes'ena tuntud bakteri täielik iseloomustus avaldati aastal 1926 Murray jt poolt. Nimetatud Cambridge'i Ülikooli teadlased uurisid loomadel esinevat infektsiooni, mille tekitaja kutsus esile ilmse monotsütoosi ning põhjustas küülikutel ja guinea-sigadel maksa kahjustusi
Enam kasutatud on IS481, läkaköha toksiini (PT) promootorpiirkonna (ptxA-Pr) ja pertaktiini geeni praimer. Proovi võtmisel PCRiks tuleb kasutada polüestertampooni, mis asetatakse pärast proovi võtmist kuiva steriilsesse proovinõusse ja säilitatakse kuni laborisse saatmiseni külmkapis +40C juures. Materjal peaks jõudma laborisse 48 tunni jooksul. 22 Corynebacterium spp. Üldiseloomustus Siia kuulub suur grupp grampositiivseid liikumatuid eosteta pulkbaktereid. Esinevad sageli inimese ja loomade organismis ning taimedel. Eristatakse patogeenseid liike: • Corynebacterium diphtheriae - põhjustab inimesel difteeriat • C.ulcerans - võib põhjustada difteeriat inimestel, patogeenne loomadele • C.pseudotuberculosis - patogeenne loomadele Korüneformseid e “difteroide “, mis kuuluvad naha ja limaskestade mikrofloorasse: • C.pseudodiphtheriticum, C.renale, C.xerosis, C.jeikeium C
mingisugust kloriidlahust. Pindaktiivsed ained ning kloori- ja joodiühendid mikroobide hävitajatena. oPindaktiivsed ained - Vähendavad vedelike pindpinevust. Seep on ka pindaktiivne. Naha pinnal oleva biofilmi muudab ta väikesteks tilgakesteks, mis eemalduvad veega kergesti. Deodorantseepidele lisatakse veel juurde lisaaineid nagu trikloorkarbaan, mis inhibeerivad grampositiivseid baktereid. Väga olulised pindaktiivsed ained on kvaternaarsed ammooniumühendid. Eriti efektiivsed on nad grampositiivsete bakterite vastu, kuigi mõjuvad ka gramnegatiivsetele bakteritele. Nad on bakteritsiidsed, fungitsiidsed ja toimivad ka kestaga viirustele, Endospoore ja tuberkuloosibaktereid ei tapa. Permeabiliseerivad membraane, seostudes fosfolipiididega. Karedas vees ei toimi.
annaabi.ee 
