Mõned uurijad eristavad kuni üheksat hingamisrütmide tüüpi, kusjuures kõige levinum on arütmia ehk igasuguse rütmi puudumine. Praeguseks ajaks on enamus putukate hingamist uurivaid teadlasi jõudnud kokkuleppele, et putukate hingamine ei toimu diffusioonist lähtudes (passiivne gaasi liikumine trahheesid mööda). Arvatavasti hingavad aktiivselt ka kõige väiksemad putukad (on mõõdetud 9 milligrammi kaaluva putuka aktiivset hingamist), mitte ainult suured, grammidesse ulatuva massiga mardikad. Milline täpselt on aktiivse ja/või tsüklilise hingamise mõte, pole päris täpselt teada. Tõenäoliselt on vähemalt nukustaadiumis hingamine seotud mitmete teiste putuka eluprotsessidega (nt südame tööga on seos kindlasti teada). Paljunemine Putukad on lahksugulised, , emas- ja isasputukad erinevad sageli välimuse poolest. Putukatel esineb lahksuguline sigimine ja neitsissigimine ehk partenogenees. Partenogenees ehk mõnedel putukatel
Neil on alati heksagonaalne struktuur. Mida see tähendab? Kristallid on kuuekandilised. Ei ole teisi variante. Millest see tuleneb? Vee molekulide omadustest, seda seletab keemia. Lumehelvestel on alati erinev kuju, pole kaht sarnast helvest (nagu inimestki). On olemas helveste fotode kogusid (kuni 5000 tk) , kus kõik on üksteisest erinevad. Lumehelbe mass on tavaliselt ca 1 mg. Kuid esineb ka palju suuremaid, grammidesse ulatuva massiga lumehelveste kobaraid, lumekruupe, mille läbimõõt ulatub 10 cm. · Aastas sajab Maale ca 5 1016 kg lund. Mitu kilo tuleb iga inimese kohta? Inimeste arv on ligikaudu 5109. Lihtne arvutus annab, et inimese kohta tuleb 10 000 tonni! · Pärast lumesadu on kõik kuidagi salapäraselt vaikne. Miks? · Milline on lume tihedus? Värske , külm lumi 10 kg/m3 , sula lumi kuni 800 kg/m3 . Lumikate pole nagu liivahunnik, kus midagi ei liigu. Lumehelbed
enamasti valmikuna õhus elavate putukate vastseid, kelle sagedaim ja vormirohkeim rühm on surusääsklased. Tavalised on ehmestiivalised, ühepäevikulised, vooluvetes ka kihulased ja kevikulised, madalas vees, eriti väikeveekogudes on neile lisaks palju kiililisi, lutikalisi ja mardikalisi. Limustest on peale tigude vormirohked ka herneskarplased, suurimate mõõtmetega on jõekarplased ja rändkarp. Viimaste elusmass võib kohati küündida sadadesse grammidesse ruutmeetri kohta, samal ajal kui muude põhjaloomade elusmass kokku jääb enamasti vahemikku 1–50 g/m2. Tavalised on ka väheharjasussid, kaanid, vesilestad, vähkidest vesikakand ja kirpvähid. Madalas taimestikurikkas vees on põhjaloomastik vormirohke. Järvede sügavamas, taimede ta ja hapnikuvaeses osas on vähe liike põhjaloomi – surusääsklaste vastseid, järve-klaasiksääse vastseid ja mõningasi väheharjasusse, harvemini herneskarplasi jt.
annaabi.ee 
