NaOH tasakaalset saagist Na 2CO3-st mõjutab CO32- kontsentratsioon. Temperatuuri tõstmine suurendab reaktsiooni kiirust ja CaCO3 sadenemiskiirust. Tööstuses kasutatakse 10-15% Na2CO3 lahust. Kaustifitseerimine toimub 80-100C juures, kaustifitseerimisaste Kkaust viiakse 90%-ni ja NaOH kontsentratsioon 100g/dm3-ni. Kkaust iseloomustab sooda ärakasutamise astet ja määratakse valemist: C NaOH K kaust = , C NaOH +Na 2CO 3 kus CNaOH on NaOH grammekvivalentide mass, g CNaOH+Na2CO3 on NaOH ja Na2CO3 kontsentratsioon (üldleelisus), samale lahusele, g-ekv/dm3 Töö eesmärk: Töö eesmärk on arvutada kaustifitseerimisaste ja NaOH mass grammides. Töös kasutatavad vahendid: Kooniline kolb, automaat pipett, katseklaasid, pipeteerimiskolonn, elektripliit, süstal proovi võtmiseks, filter. Töö käik: Valmistatakse 17% soodalahus, kusjuures võetakse 85g soodat ja 415g vett. Lahuse kontsentratsioon kontrollitakse tiitrimisel
Massiprotsent - näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses[%] Molaarsus - näitab lahustunud aine moolide arvu ühes kuupdetsimeetris lahuses[mol/dm 3] Molaalsus - näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kilogrammis lahustis[mol/kg] Moolimurd - näitab lahustunud aine moolide arvu suhet lahusti ja kõikide lahustunud ainete moolide arvu summasse Mooliprotsent - ühe aine moolide arvu suhe kogu segu moolide arvu korrutatuna 100% - ga Normaalsus - näitab lahustunud aine grammekvivalentide arvu ühes liitris lahuses[g-ekv/dm 3] Keemiline tasakaal olukord, kus ühegi aine kontsentratsioon enam ajas ei muutu Le Chatelier' printsiip - Tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele Keemilise reaktsiooni kiirus(ühikud) - näitab reageerivate ainetekonsentratsioonide muutust ajaühikus (mol*dm-3*s-1) Massitoimeseadus - v1=k1 x CA(üleval on P) x CB(üleval on q)
n ( aine ) (mol) Cm = m ( lahusti ) (kg) Moolimurd – näitab lahustunud aine moolide arvu suhet lahusti ja kõikide lahustunud ainete moolide arvu summasse n (aine 1) CX= n aine 1 + n aine2 ) +…+ n(lahusti) ( ) ( Mooliprotsent – lahustunud aine moolid/ lahusti moolid x 100% Normaalsus – lahustunud aine grammekvivalentide arvu ühes liitris lahuses n ( aine ) (g−ekv ) Cn = V ( lahus ) (l) m ( aine ) (g) Kus n ( aine ) = E ( aine ) (g : g−ekv) Keemiline tasakaal – reaktsioonis olukord, kus ühegi aine kontsentratsioon enam ajas ei muutu Le Chatelier' printsiip - Tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele
molaalsus, moolimurd, normaalsus. Protsent – lahustunud aine mass sajas massiosas lahuses C%=(lahustunud aine mass/lahuse mass)*100% Molaarsus – lahustunud aine moolide arv ühes kuupdetsimeetris lahuses C M=naine/Vlahus Molaalsus – lahustunud aine moolide arv 1 kg-s lahustis Cm=naine/mlahusti Moolimurd – lahustunud aine moolide arvu suhe lahusti ja kõikide lahustunud ainete moolide arvu summasse. Cx=naine/(naine+nlahusti) Normaalsus – lahustunud aine grammekvivalentide arvu ühes liitris lahuses. Lahuse normaalsuse molaarsuse c kaudu: N = z•c = z•n/V = n/V•feq, kus c – molaarne kontsentratsioon (mol/l); n – ainehulk (mol, see on aine massi ja molaarmassi suhe); V – lahuse ruumala (l); z –aine ekvivalent; feq –ekvivalentsusfaktor (feq= 1/z) 62. Kolloidlahused. - lahused, kus lahustunud aine osakesed on palju suuremad (d osake ~2-200 nm). Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja nad on suhteliselt ebapüsivad.
annaabi.ee 
