võõrandumise ja ärisuhete katkemisega. Tuleb meeles pidada, et arvutitehnoloogiaga kaasnevad samuti kindlad käitumisreeglid ja kultuur. E-suhtluse etiketi reeglid, millest tuleks kinni pidada. · Ära unusta, et suhtled teise inimese, mitte arvutiga. · Kirjuta lühidalt ja selgelt. Kasutage selgesõnalist teemarida, mis annab võimalikult täpselt edasi teie e-kirja mõtte. Kasutage alati õigekirjakontrolli ja lugege oma sõnum grammatikavigade või muude probleemide vältimiseks enne saatmist alati läbi. Kasutage hõlpsalt loetavat fonti ja fondisuurust · Kasuta pöördumist. Pöördumine annab sõnumile sõbralikuma või ametlikuma tooni. Suheldes kellegagi, keda te ei tunne või vaid põgusalt teate, kasutage mõnevõrra formaalsemat tooni, mille hulka kuulub asjakohane tervitus ning nimelise pöördumise kasutamine.
Vältige ärisuhtluses rikkalike dekoratiivelementide kasutamist. * Viiruste levitamise riski vähendamiseks saatke tavatekstiga e-kirju ning ärge kunagi saatke meilimanuseid, kui te pole selleks eelnevalt luba küsinud. Samuti on oluline oma viirusetõrjetarkvara regulaarselt värskendada. * Kasutage meilisignatuuri vCardi, mis sisaldab täieliku kontaktteavet (sh. telefoninumbrit ja teie ettevõtte nime). * Kasutage alati õigekirjakontrolli ja lugege oma sõnum grammatikavigade või muude probleemide vältimiseks enne saatmist alati läbi. * Vältige nalju, pealiskaudseid märkusi või slängi, mida võiks valesti tõlgendada. * Saades e-kirja, mistahes legitiimselt saatjalt (vastandina rämpspostisaatjale), andke kirja kättesaamisest alati 24 tunni jooksul teada. Seda isegi juhul, kui teil pole võimalik kohe põhjalikumalt vastata. * Kui te ei saa oma e-kirju lugeda enam kui 24 tunni jooksul, kasutage kontorist väljas viibimise automaatset vastest.
Keelelise sidususe analüüs Mikrostruktuuri puhul võib esile tuua, et laps üldjuhul ei viidanud objektidele või tegelastele, lausungid olid elliptilised (vt tabel 4). Laura üritas jutustusi vormiliselt sidusaks muuta sidendite ja, siis, ja siis abil, kuid ta kasutas neid liiga sageli ja mitte alati Tekstiloomeoskuse õpetamine 25 sihipäraselt. Soodla (2011), kes uuris 6-7-aastaste eesti laste jutustusi, leidis, et just grammatikavigade sageduses ja lausungite keskmises pikkuses esinevad statistiliselt olulised erinevused EK ja AK laste vahel, mistõttu viitavad need näitajad kõnearengu mahajäämusele mikrotasandil. Ka antud uurimusest ilmnes, et Laura jutustustes esines agrammatisme. Norbury ja Bishop (2003) uurisid laste asesõnalist viitamisoskust. Uurijad leidsid, et kõnepuudega lapsed kasutasid oluliselt vähem asesõnalist viitamist kui eakohase arenguga lapsed
annaabi.ee 
