aastat, mil Eesti Kirjameeste Selts otsustas oma presidendi Jakob Hurda ettepanekul seltsi väljaannetes üle minna uuele kirjaviisile ning võttis samas vastu ka mitu kirjakeele ühtlustusettepanekut. Kirjakeele ühtlustamise seisukohast oli siiski suurem tähtsus Karl August Hermanni 1884. a ilmunud esimesel eestikeelsel grammatikal. See grammatika kujundas ka eestikeelse grammatikaterminoloogia. Enamik Hermanni loodud grammatikatermineid on tänaseni käibel (nt käänete nimetused ja terminid kääne, käänamine, pööre, pööramine, ainsus, mitmus, häälik jne). Soome keelest laenati väga palju sõnu eesti keelde. · Eestikeelse kirjasõna ja ajakirjanduse levik Eesti kirjasõna oli piisavalt arenenud selleks, et anda välja eestikeelseid ajalehti, mille tegemise ümber oli kogunenud palju tolle aja tuntud haritlasi. Hiljem arenesid nendest ajalehtedest välja poliitilised organisatsioonid/algsed erakonnad
peetakse 1872. aastat, mil Eesti Kirjameeste Selts otsustas oma presidendi Jakob Hurda ettepanekul seltsi väljaannetes üle minna uuele kirjaviisile ning võttis samas vastu ka mitu kirjakeele ühtlustusettepanekut. Kirjakeele ühtlustamise seisukohast oli siiski suurem tähtsus Karl August Hermanni 1884. a ilmunud esimesel eestikeelsel grammatikal. See grammatika kujundas ka eestikeelse grammatikaterminoloogia. Enamik Hermanni loodud grammatikatermineid on tänaseni käibel (nt käänete nimetused ja terminid kääne, käänamine, pööre, pööramine, ainsus, mitmus, häälik jne). Puristlike vaadetega Hermann on rikastanud ka muude erialade sõnavara. Sajandilõpu teine eesti kirjakeele sõnavara rikastaja oli Ado Grenzstein, kes publitseeris 1884. a uudissõnade kogu „Eesti Sõnaraamat, 1600 uut sõna“. 1880. aastate keskel alanud venestusajal, mil suleti eesti kultuuriseltsid ja muudeti
F. R. Faehlmann – arutles Õpetatud Eesti Seltsis tuletuste teemal F. J. Wiedemann – eesti-saksa sõnaraamat 1869. Suurim leksikograafiline allikas. S. H. Vestring – eesti-saksa sõnaraamat J. Hurt – ne-liiteliste noomenite esimene tuletusalane doktoritöö 1886 K. A. Hermann – etümoloogiaainete lektor 1895. Püüdis seletada võrdlevat keeleteadust asjaomaste keelte sõnavara ja gram. nähtusi võrreldes. Ta leiutas grammatikatermineid (häälik, täishäälik, rõhk, nimetav). J. Aavik – keeleuuendaja, „Uute sõnade sõnastik“ J. V. Veski - keeleuuendaja A. Grenzstein – 1600 uue ja vähetuntud sõnaga „Eesti sõnaraamat“ ehk I ükskeelne sõnastik. Siin tahab teada konsonandi ja vokaali vahelduse kohta, nt saksapärastel sõnadel on konsonantühend sõna algul ( kleit). Küsib laentüvede küsimust (!). Kui Ereltilt ei saa kõike, võib kasutada Rätsepa artiklit „Sõnavara rikastumise allikad“. 13
annaabi.ee 
