hingata kaupmeestel ja käsitöölistel. Piibli tõlkimine oli oluline kultuurisündmus kirjakeele seisukohalt. Tänu sellele paranesid siinsed haridus- ja kirikuolud ning kiriku poolt lugema õpetamisele ja kirjutamisele oli Rootsi aja lõpuks eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Tänu grammatikaraamatutele ühtlustus eesti keel, mis tõi lihtsuse keele õppimiseks ja arusaamiseks. Arvan, et isegi ilma Rootsi ajata oleks loodud grammatikaraamatuid, kuid hoopis hiljem. Samuti oli piibli tõlkimine oluline usuelu seisukohalt, kuna sel viisil toimus jumalasõna levimine ning usust saadi paremini aru. Talupoegade kohustused suurenesid Rootsi võimu tulekuga, eriti teoorjus. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid ka talupoegade teokoormised, mille kindlaksmääramine sõltus tegelikult iga mõisniku suvast. Nõnda oli Rootsi võimu all olek seni pigem halvendanud, kui parandanud talurahva olukorda.
Luterluse levikuga tekkis vajadus ka eesti kirjakeele normeerimiseks, et tlkida Uut Testamenti. Piibli tlkimine oli oluline kultuurisndmus Eesti kirjakeele seisukohalt. Tnu sellele paranesid siinsed haridus- ja kirikuolud ning kiriku poolt lugema petamisele ja kirjutamisele oli Rootsi aja lpuks eestlaste lugemisoskus mrkimisvrselt krge. Tnu grammatikaraamatutele htlustus eesti keel, mis ti lihtsuse keele ppimiseks ja arusaamiseks. Arvan, et isegi ilma Rootsi ajata oleks loodud grammatikaraamatuid, kuid hoopis hiljem. Samuti oli piibli tlkimine oluline usuelu seisukohalt, kuna sel viisil toimus jumalasna levimine ning usust saadi paremini aru. Veti kasutusele ka uued grammatikad (niteks Johann Hornungi ladinakeelne eesti keele grammatika, mis ilmus 1693.aastal ning Heinrich Stahli eesti keele grammatika, mille ta koostas 1637.aastal ja mis oli htlasi ka esimeseks eesti keele grammatikaks). Kokkuvtvalt vib elda, et Rootsi aeg oli haridus- ja kultuurielu arenguks soodne.
Hakkas eemaldama võõrtähti ja saksapäraseid ühendeid. Eesmärgiks oli tal lasta tõlkida piibel (mida ikka veel ei olnud, olid vaid katekismused). Sellele tegevusele oli ka suur aadlite vastuseis. Tal siiski õnestus korraldada tolle aja kohta suuri kokkusaamisi, mida nimetati piiblikonverentsideks. Seal arutelu, milline peaks olema eesti keel ning loodeti jõuda piibli tõlkimiseni, kuid siiski ei jõutud. Uus eesti keel oli visa levima, anti välja ka grammatikaraamatuid. Foreselius võttis kasutusele ka uue õpetamismetoodika. Keskajal õpetaja luges ette ja kogu klass hakkasid kooris seda lugema. Forselius hakkas õpetama lugemist ükshaaval. Alguses õpiti tähed selgeks ja siis kergemaid sõnu jne. Nii sai 1 kuuga selgeks lugemine, kiirendas lugemisoskuse tõusu. Talurahva 41 kooli eksisteerisid kogu rootsi aja. Vene ajaga kadus üle pool, üksikud säilisid. Koole polnud, kuid lugemisoskus oli suur. Põlvest põlve anti edasi.
sageli esmapilgul kunstlik. • Iga moodustusviisi juures on omad korduma kippuvad vaidlusteemad, millega toimetulemiseks võiks: – leppida kohe algusest peale tõdemusega, et kõiki rahuldavat ideaalset lahendust niikuinii ei leita, – osata oma pooldatavat lahendust põhjendada, mille jaoks on väga hea osata kasutada lugemissoovituste rubriigis loetletud grammatikaraamatuid. Küsimused 34. Kui sõnamoodustuse õpikutes soovitatud terminimoodustus- viisid inimestes tegelikult võõristust tekitavad, kas siis õpikud eksivad? Kuidas seda vastuolu lahendada, kui tõepoolest on tarvis üks termin moodustada? Lugemist • Konkreetselt terminite moodustamisest räägib Erelt 2007. • Sõnamoodustusest üldiselt käsitlevad Kasik 2004 ja EKG (Erelt et al. 1995). Eriti viimast on kasulik sirvinud olla, sest
annaabi.ee 
