talupojad oma vanu tavasid või segasid muinasusundiga seotud nähtusi kristlike arusaamadega. Eesti aladel tegeles neli vaimulikku ordut, millel oli munga-ja nunnakloostreid nii linnas kui maal. Keskajal tekkisid Eesti aladele esimesed kloostrikoolid. Nende seast üheks silmapaistvamaks oli Tallinna toomkool, kus avanes ka eestlastel võimalus haridust omandada. Koolides oli väljavalitutel võimalik õppida lugemist, kirjutamist, laulmist ja ladina keelt. Lisandusid kirjutamis-ja grammatikakoolid, kus olid õpetajateks vaimulikud, üliõpilased ja linnakirjutajad. Tallinnasse rajati seesugune linnakool 1428 Oleviste kiriku juurde. Arvan, et hariduse kättesaadavuse võimalus oli kõige olulisem mõjutus ristiusliste poolt ja ilma selleta ei eksisteeriks ka praegust koolisüsteemi. Kõige paremini aitab mõista keskaegse eestlase maailmapilti selleagne kunst. Vastristituid ei saanud panna piiblit lugema, seega tuli neile kristliku õpetuse põhitõed piltlikult ette
Eelnevalt lahenda ülesanne vaimulik ja ilmalik haridus. Kloostrites oli õppimine rajatud pühakirja ja kirikuisade tekstide tõlgendamisele. 12. sajandi alguses hakati aga paljudele vanadele probleemidele lähenema uue tarmuga ning see kuulutas vaimse revolutsiooni algust. Kui põlvkonnad vahetusid, kujunes Prantsusmaa katedraalikoolides põhiaineks dialektika (arutelukunst) ning õpetlase kõige tõhusamaks tööriistaks oli intellekt. Toom- ja katedraalkoolid või grammatikakoolid aitasid kaasa linnade arengule, sest majandus ja inimeste haridus on tihedalt seotud. Linnades sündis täiesti uut tüüpi haridusasutus, milleks oli ülikool. Esimestena tekkisid ülikoolid Bolognas (1088), Pariisis ja Oxfordis. Ülikooli ladinakeelne nimi – universitas – tähendab tsunfti. Keskaegne ülikool oligi loodud käsitööliste korporatsioonide eeskujul. See kujutas endast omamoodi õpetlaste tsunfti, mis ühendas kõiki sama linna üliõpilasi ja õppejõude
aastal eKr Antoniuse ja tema liitlase Egiptuse kuninganna Kleopatra laevastiku Kreeka rannikul Aktioni merelahingus ning ühendas 30. aastal eKr kogu riigi oma võimu alla. Seda sündmust võib lugeda Rooma vabariigi lõpuks ja keisririigi alguseks. Kuidas erinesid ülikoolid toomkoolidest? Kuidas tekkisid ülikoolid? https://docs.google.com/document/d/1yu7yhMh2DCJ837wBqYoGDHsmzDXt4wpDpShdd54vI-0/edit?usp=sharing Ülikoolid ja teadus küsimused ja vastused Toom- ja katedraalkoolid või grammatikakoolid aitasid kaasa linnade arengule, sest majandus ja inimeste haridus on tihedalt seotud. Toomkool ehk katedraalikool oli toomkiriku juures asuv või selle poolt ülalpeetav õppeasutus. Toomkool koolitas välja vaimulikke, keskaegsed ülikoolid olid 4 teaduskonnaga: alusõpet vabade kunstide teaduskonnas; seejärel võisid tudengid õppida edasi teoloogia-, õigus- ja meditsiiniteaduskonnas. Linnakäsitöölastele ning kaupmeestele oli väga tähtis kirjakeele oskus
PERIOODID USA: al. 1711; Kõrgaeg 1760-1790, hõbeaeg 1790-1830. ANTIIGIVASTASTE ARGUMENDID: 1) Arstid: klassikalise hariduse 1. KUIDAS AMEERIKAS ANTIIKI omandamine käib lastele tervise TUNDMA ÕPITI? peale, Inglise haridussüsteemi 2) Kirjanikud: klassikaliste teoste ülevõtmine: grammatikakoolid ja uurimine võtab inimeselt 1636 esimene kolledz Harvardis; loomingulisuse ja muudab ta igavaks, võeti üle ka antiikautorite 3) Moraalifilosoofid: klassikalise lugemine ja eelistused: antiigi tundmaõppimine on kasutu Fookuses proosaautorid: snoobitsemine ja muudab inimese ülbeks ja südamelt kalgiks.
annaabi.ee 
