Ka Marx kasutas seda mõistet, viidates valitsevate klasside (domineerijate) udule, millega need püüavad saavutada oma varjatud eesmärke ja sotsiaalseid huvisid. Ideoloogiavaba on vaid proletariaat. Edward Bernsteini mõjul rääkis juba Lenin proletariaadi ideoloogiast. Ka hilise Engelsi käsitluses tähistab ideoloogia lihtsalt sotsiaalse suunitlusega mõtlemist. 20. saj. marksism astus eelkõige Marxi ideoloogiamõiste majandusliku determineerituse vastu. Nii Antonio Gramci hegemoonia mõiste kui Louis Althusseri «Ideoloogilise riigiaparaadi» kontseptsioon viitavad sellele, et mitte ainult majanduslik baas, vaid just ühiskonna ideeline pealisehitus (koolist meedia ja popkultuurini) tagab kapitalismis valitsevate jõuvahekordade ja ühiskondlike suhete taastootmise. Ideoloogia on indiviidi imaginaarne suhe tegelikkusse, mille loob Ideoloogiline riigiaparaat. Siiski eristab Althusser ideoloogiast teadust (marksismi), mis ideoloogia toimimise läbi näeb.
ühiskonnakorralduste põhjal :mis juhtub kuna nii- ja niisugune sotsiaalne süsteem on juba olemas. Kõigil ei ole võrdsed võimed, see kellel on rohkem võimeid vajatakse või hinnatakse mingil konkreetsel ajahetkel ühiskonnas rohkem. Kihistumise konfliktiteoreetiline käsitlus Marx: ükskõik millise ühiskonna ideed on selle ühiskonna domineeriva strata ? ideed. Et need kes juba võimul saavad seada ka reeglid. Gramci ja Bourdieu hegemoonia: tähendab mõju või kontrolli safari ja ideoloogiline hegemoonia viitab kultuuriliste sümbolite kontrollile uskumused, väärtused,ideed õiglusest. Weberi käsitlus võimust võim on kellegi tõenäosus realiseerida eesmärke isegi kui teised on sellel vastu, sundida oma tahet peale. Prestiizi ja omandi seosed sotsiaalse kihistumisega- prestiiz põhineb peamiselt töökohal ja sissetulekul ning hinnatud on just inimesed kelle amet nõuab pikki
Ka Marx kasutas seda mõistet, viidates valitsevate klasside (domineerijate) udule, millega need püüavad saavutada oma varjatud eesmärke ja sotsiaalseid huvisid. Ideoloogiavaba on vaid proletariaat. Edward Bernsteini mõjul rääkis juba Lenin proletariaadi ideoloogiast. Ka hilise Engelsi käsitluses tähistab ideoloogia lihtsalt sotsiaalse suunitlusega mõtlemist. 20. saj. marksism astus eelkõige Marxi ideoloogiamõiste majandusliku determineerituse vastu. Nii Antonio Gramci hegemoonia mõiste kui Louis Althusseri Ideoloogilise riigiaparaadi kontseptsioon viitavad sellele, et mitte ainult majanduslik baas, vaid just ühiskonna ideeline pealisehitus (koolist meedia ja popkultuurini) tagab kapitalismis valitsevate jõuvahekordade ja ühiskondlike suhete taastootmise. Ideoloogia on indiviidi imaginaarne suhe tegelikkusse, mille loob Ideoloogiline riigiaparaat. Siiski eristab Althusser ideoloogiast teadust (marksismi), mis ideoloogia toimimise läbi näeb.
annaabi.ee 
