Hariduse omandas ta Tallinna Gümnaasiumis ja Kieli ülikoolis Saksamaal. Pärast Saksamaalt naasmist valiti ta Jüri kihelkonna pastoriks (1713), ning mõni aasta pärast (1715) seda sai temast Eesti kirikuelus mõjuvõimas inimene. Pärast Jüri koguduse õpetajana, veetis ta aastakümneid aega eesti kirjakeele arendamisega . 1732. aastal sai ta valmis eesti keele gramatika, ja lisaks veel 7000-sõnalise sõnaraamatu koos näidislausetega. Gramaatika raamat oli mõeldud teistele kirikuõpetajatele, et need saaksid õpetada rahvale edasi eesti keelt. Tema kirjutatud raamat jäi kasutusele eesti kiriku keeles terveks kaheksaks sajandiks. 1736. aastaks sai valmis korrektse eesti keelega käsikirja piibel, mida kirjutati või tõlgiti umbes 4 aastat. Seda hakkati kirjutama kohe peale gramaatika raamatu valmimist. Nii on siis Helle piibel kestnud Põhjasõjast kuni tänase päevani.
Näha, kas laps on osaliselt kakskeelne või on üks keel dominantne, milline on tema hääldusoskus ehk foneetiline-fonoloogiline tasand; sõnavara tase ehk leksikaalne- semantiline tasand; kui hästi ta tunneb gramaatikat või kui hästi ta oskab keelt kasutada, ehk siis pragmaatiline tasand. Need tasandid võivad olla õppijatel väga erinevad ja sõltuvad tema eeldustest. Kui on hea kuulmistaju, siis on see eelduseks häälduse kujunemiseks ja hea mälu on eeldus sõnavara tekkimisele. Gramaatika eelduseks on üldistamisvõime, mis omakorda toetub mõtlemisele. Kahe keele vahelist etappi nimetame vahekeeleks. Sellisel juhul ei ole veel teine keel omandatud aga liigub selles suunas. See on loomulik nähtus keelelise arengu etapil. Kivistumine tekib aga siis, kui keelekeskkond ei toeta edasist arengut või kui motivatsioon kaob. Kakskeelse inimese puhul on oluline aru saada milline on tema dominantkeel. Keel, millega inimene eelistab suhelda, mis keelt kasutab ta sagedamini ja
muidugi motiveeritus ning kõrge meta-kognitiivsus ( teab kuidas õppida ja mis aitab paremini meelde jätta). Igale õppele mõjub positiivselt ka pere tugi. See kõik käib suktsessiivse õppe korral ehk siis kui keel õpitakse pärast emakeelt juurde. Simultaanne kakskeelsuse süsteemi kohta on erinevad hüpoteesid. Arvati et esimeses etapis valib laps ise kellega mis keeles räägib ( emaga eesti keeles isaga vene keeles). Teises etapis kujuneb kahele keelele kokku üks gramaatika ( see aga on tänaseks päevaks ümberlükatud tõde). Ja kolmandas etapis valib laps ise mis keeles suhtleb just konkreetse inimesega. See etapp kujuneb umbes kolmandaks eluaastaks. Hiljem avastati, et lapsel kujunevad teadmised kahest erinevast gramaatikast juba algusest peale kuigi üks süsteem võib olla arenenum kui teine. Saigi kinnitust teadmine,e t esimsese etapis sisaldab lapse sõnavara sõnu mõlemast keelest
Teoreem: Olgu L1 ja L2 ühesed keeled. Kui L1 ∩ L2 = ∅, siis on keel L1 ∪ L2 samuti ühene. T: Oletame, et L1-l ja L2-l on ühisosa. Keeled L2 = {anbncm | n,m > 0} ja L3 = {ambncn | n, m > 0} on ühesed, grammatikad on {S→AB, A→aAb, A→ab, B →cB, B →c} ja {S →AB, A→aA, A→a, B →bBc, B →bc}. Keel L = {anbncm | n,m > 0} ∪ {ambncn | n,m > 0} on mitmene, sest saab mitu tuletuspuud teha. 9 KV grammatika Chomsky normaalkuju. DEF: KV gramaatika G = (N,Σ,P,S) on Chomsky normaalkujul, kui tema produktsioonid on ühel kujudest: A→BC; A→a(terminaal); S(lähtesümbol)→ε. Teoreem: Iga KV keel on genereeritav KV grammatikaga Chomsky normaalkujul. T: 1)lisame uue algsümboli S0 ja produktisooni S0 → S (nüüd ükski parem pool ei sisalda lähtesümbolit) 2) kaotame kõik A → ε. Kui T → Aa ja A → ε, siis kustutame A → ε ja lisame T → a (sama mis T → εa) 3) kaotame kõik A → B
annaabi.ee 
