kes saavad aega veeta mitmekesise loodusega keskkonnas, on tervemad, nende mängud on mitmekesisemad ning neil areneb paremini keskendumisvõime kui kunstlikes ja steriilsetes õuekeskkonnas viibivatel lastel. Mida suuremad looduslikud õuealad lasteaias on, seda rohkem armastavad lapsed õues viibida ja nende mängukvaliteet paraneb. Eraldatud haljasalad, mis loovad isiklikke territooriume, tekitavad väljakutset, põnevust, võlu ning pakuvad võimalust puhluseks ja järelemõtlemiseks (Grahn 1997). Õues teevad lapsed itensiivsemat koostööd füüsilise keskkonnaga, õuemängud on konkreetsed ja liikuvad, lapsed suhtlevad rohkem keha kui sõnade abil. Tänu looduse mitmekülgsusele võivad nad ise otsustada, kuidas keskkonda kasutada. Jooksuruum vahendab avarusemuljet ning stimuleerib liikumist (Martesson 2004). Didaktika, didaktilised teadmised Järgnevad 5 küsimust on õuesõppe pedagoogikas kesksel kohal: 1)Kus toimub õpetamine ja mida tähendab koht õppeprotsessi jaoks
VAATA! Pähklipureja http://www.youtube.com/watch?v=6--KADktcfk Ülejäänud klassikalised ansamblitantsud (Pas de Quatre tants neljale, Pas de Six tants kuuele) allusid samale struktuuri mudelile. Muusika küljest on nad sageli divertismentid. Pas de Quatre (Lucile Grahn, Carlotta Grisi, Fanny Cerrito ja Maria Taglioni) VAATA Luikede järv Väikeste luikede tants http://www.youtube.com/watch?v=vbY_FIyXPFg Grand Pas (gran pá) 4 5 Suur tants, struktuurilt liitvorm
VAATA! Pähklipureja http://www.youtube.com/watch?v=6--KADktcfk Ülejäänud klassikalised ansamblitantsud (Pas de Quatre tants neljale, Pas de Six tants kuuele) allusid samale struktuuri mudelile. Muusika küljest on nad sageli divertismentid. Pas de Quatre (Lucile Grahn, Carlotta Grisi, Fanny Cerrito ja Maria Taglioni) VAATA Luikede järv Väikeste luikede tants http://www.youtube.com/watch?v=vbY_FIyXPFg Grand Pas (gran pá) 4 5 Suur tants, struktuurilt liitvorm
Väärtustes väljendub ühiskonna põhjahoovus. Väärtused on uskumuste kogumid, mis suunavad inimeste pürgimusi ja käitumist ning mõjutavad sotsiaalse koostoimimise põhimõtteid. (Hirsjärvi ja Huttunen, 2005, 65). 1.5.2 Õuesõpe ja õueala roll Lapse varajastel ja igapäevastel kontaktidel maailmaga väljaspool maja turvalisi seinu ja sisekliimat on otsustav tähtsus sellele, kuidas ta õpib looduse sisemist olemust tunnetama (Grahn 2007, 68). Õuesõppe pedagoogika on valkondadevaheline uurimis- ja haridusala, kus õpiruumina kasutatakse ühiskonnaelu, loodus- ja kultuurmaastikke, rõhutatakse meeleliste elamuste ning raamatuhariduse koostoimet, tõstetakse esile õpikoha tähendus. Tänapäeval, kui õppetöö toimub enamasti siseruumides, on õuesõpe vahend, kuidas õppekava eesmärke näitlikustada. Õues õppimine loob terviku, mis ühendab inimese maailmaga. Vastavalt
annaabi.ee 
