27 0,45 4 35 0,5833333333 46 0,7666666667 3 70 1,1666666667 2 140 2,3333333333 1 440 7,3333333333 0 0 0 0,2 0,4 0,6 0,8 1 1,2 1,4 1,6 1,8 2 2,2 6,8 grafiku järgi 1,06 min 1 O2 1 0,008608 mol02/l 0,0083235254 Wo2= 0,003765 moolO2/min 2 1,392331 1/min
Järeldus Selle töö eesmärgiks oli massiläbikandetegurite ja massiülekandetegurite leidmine ja massilülekandetegurite grafiiliste sõltuvuste teostamine erinevatest õhukiirustest. Saime Ky=k y = 0,012 mol NH3/m2*s Kx= 0,0108 mol õhku/m2*s. Graafiku järgi saab näha, et massiläbikandetegurite kõverad, mis oli leitud katselise ja arvestamise teel on arvuliselt erinevad. Massiläbikandeteguri kõver, mis on saadud katseliselt grafiku alusel erineb teist kõverast, ega peale esimest punkti nad lähevad sirgeks.
Kuidas neid leitakse? Käänukoht - punkti, mis eraldab pideva joone kumerat osa nõgusast, nimetatakse joone käänupunktiks. Käänukoht on käänupunkti x väärtus. 76.Mida nimetatakse funktsiooni asümptootideks? Kui funktsiooni y=f(x) argumendi kaugenemisel lõpmatusse või lähenemisel mingile piirvärtusele selle funktsiooni graafikuks oleva joone kaugus mingist sirgest läheneb nullile,siis seda sirget nimetatakse selle funktsiooni grafiku asümptoodiks. 77.Kuidas leitakse funktsiooni asümptoote? 78.Ühe muutuja funktsiooni algfunktsioon. Kui ühemuutuja funktsioon on y=2x Ja meile on vaja leida algfunktsion, leidmiseks me kasutame integrali siis võtame integralir ühe muutuja funktsioonist 79.Algfunktsioonide hulga üldkuju. Kui F(x) ja G(x) on kaks erinevat funktsiooni f(x) algfunktsiooni, siis nad erinevad teineteisest mitte rohkem kui konstandi võrra. 80.Määramata integraali mõiste
3 * kui f´(x) on punkti a vasakpoolses ja parempoolses ümbruses ühe ja sama märgiga, siis punktis a lokaalset ekstreemumit ei ole. 0 33. Funktsiooni graafiku asümptoot, asümptootide liigid, teha selgitav joonis. Kui funktsiooni y=f(x) argumendi kaugenemisel lõpmatusse või lähenemisel mingile piirvärtusele selle funktsiooni graafikuks oleva joone kaugus mingist sirgest läheneb nullile,siis seda sirget nimetatakse selle funktsiooni grafiku asümptoodiks. Asümptooti võrrandiga x=a nimetatakse püst- ehk vertikaalasümptoodiks. Asümptooti võrrandiga y = mx + b nimetatakse kaldasümptoodiks. Kui m = 0, siis kaldasümptooti nimeatakse rõht- ehk horisontaalasümptoodiks. Kui punkt (x; y) läheneb kaldasümptoodile protsessis 22 . x + (x - ) siis kaldasümptooti nimetatakse parempoolseks (vasakpoolseks) kaldasümptoodiks.
annaabi.ee 
