suhtlemisi Ants Laikmaa sündis 5. mail 1866. aastal Vigala vallas 18911895; 18961897 õppis ta Düsseldorfi Kunstiakadeemias 1903 rajas ta ateljeekooli, mis oli esimene eesti kunstiõppeasutus Tallinnas Rajas ka Kunstiseltsi 19051907 Korraldas näitusi Tunda impressionismi ja postimpressionismi mõju, 1920ndate keskpaigas realistlikumaks Pearõhu pani joonistamisele Joonistusvahendina eeslistas ta sütt grafiidile Laikmaad peetakse siiani peamiselt pastellimaalijaks. http://et.wikipedia.org/wiki/Ants_Laikmaa (10.2011 ) http://www.laikmaa.eu/ (10.2011) http://www.scribd.com/doc/2554873/eluloodants laikmaa (10.2011) http://static1.album.ee/files/756/33/orig_18908465_m CVH.jpg (10.2011) http://www.allee.ee/allee.php? module=35&op=2&lang=et&pid=2738 (10.2011) http://www.nlib.ee/html/expo/kalevipoeg/pics/ek_1 936a_700.jpg (10.2011) http://www.elukiri
Läbipaistvad suured teemandikristallid on hinnalised vääriskivid. Lihvitud teemante kutsutakse briljantideks. Grafiit on tumehall, metallidele iseloomuliku läikega kristalne aine. Ta on üsna pehme ja muutub lõhenedes kihtidideks. Selle omaduse tõttu kasutatakse grafiiti pliiatsi südamike ja määrdeainete valmistamiseks. Kuigi grafiit on mittemetall juhib ta hästi elektrit. Argielust tunneme süsinikku söe või tahma kujul. Lisaks teemandile ja grafiidile on süsinikul veel mitmesuguseid teisi lihtaineid, näiteks karbüün ja fullereen. Kuumutamisel käitub süsinik aktiivesmate mittemetallide suhtes redutseerijana. Süsiniku põlemisel tekib põhisaadusena süsinikdioksiid CO ja eraldub palju soojust.Hapniku vähesuse korral tekib süsinikoksiid ehk vingugaas CO. Süsinikoksiid on värvuseta ja lõhnata väga mürgine gaas. Sissehingamisel tekitab vingugaas tugeva mürgistuse, mis võib lõppeda surmaga. Süsinikoksiid võib käituda nii
Grafiit on süsiniku tavatingimustes stabiilseim vorm. Grafiidile andis nime 1789 Abraham Gottlob Werner, moodustades selle kreeka sõnast , mis tähendab 'joonistama' või 'kirjutama'. Struktuurilt koosneb grafiit tasandilistest lehtedest, millel süsiniku aatomid paiknevad korrapäraste kuusnurkadena. Lehtedevaheline side on nõrk, seetõttu on grafiit pehme (kõvadus Mohsi skaalal 12). Tema tihedus on 2,092,23 g/cm³. Grafiit juhib voolu läbi tasandite. Kihtide vahel on juhtivus halb. Erinevalt teemandist, mis
aastal. Grafiit oli selles habras ja murdus kergesti. Aastal 1790 leiutati grafiitplbri ja savi segust pliiats (Laasfeld). AJALUGU Traditsiooniliselt väidetakse, et keskaegses Inglismaal leidis karjus tormiga maha langenud puu, mille juured olid koos hallikas-musta massiga. Et leitud mass on grafiit, kristaliseeritud süsinik, tõestati Rootsi keemiku Carl Wilhelm Scheele poolt 1778. aastal. Nimi „grafiit“ tuleneb Kreeka keelsest sõnast „kirjutama“. Inlglise keelne nimi grafiidile on „plumpago“ mille tähenduseks on „sarnane pliile“, millest tuli ka nimi „pliiats“. Jutud levisid väga kiiresti, et sellise asja nagu „pliiatsiga“ saab väga hästi kirjutada. Grafiidi tükkidest lõigati nelinurksed vardad kirjutamiseks. Inglismaal hakati väga varakult grafiidi pulkasi puidu sisse panema. See osutus väga mugavaks, sest grafiit ei murdunud nii kergelt ja kirutaja sõrmed jäid puhtaks.
Läige teemandi Grafiit/Graphite Koostis / struktuur Keemilise elemendi süsiniku (Carbon, C) allotroopne vorm. Koosneb tasanditest, milles süsiniku aatomid on seotud tugevate kovalentsete sidemetega, moodustades korrapärastest kuusnurkadest koosneva struktuuri. Üks taoline kvaasilõpmatu tasand kannab grafeeni nimetust. Naabertasandite vahel on aga ainult nõrk van der Waalsi interaktsioon, see annab grafiidile tugevalt anisotroopsed omadused. Grafiidi kristallvõre on heksagonaalse sümmeetriaga. Nn. pürolüütilises grafiidis paiknevad süsiniktasandid väga korrapäraselt ja sisaldavad vähe defekte. Omadused Musta "rasvase" värvusega, tihedus 1900 ... 2250 kg/m3 (ülempiirile vastavale väärtusele läheneb pürolüütiline grafiit), kõvadus 1 ... 2. Grafiit sublimeerub temperatuuridel 3652 ... 3697 °C. Pürolüütiline grafiit on tugevaim tuntud harilik
Agregaatolekud ja faasid Aineid jaotatakse agregaatolekuteks ehk faasideks, kus ühte olekusse klassifitseeritakse ained, millel on ühesuguseda füüsikalised omadused. Selgub, et ühes olekus võib olla veel alagruppe ehk faase, millel on faasi ühesugused füüsikalised omadused, erinevatel ainetel erinevad füüsikalised omadused. Nt. süsiniku aatomid võivad moodustada kas teemandile või grafiidile vastavad kristallvõred. Ühed ja samad süsiniku aatomid, erineva kujuga kristallvõred. Järelikult on erinevad füüsikalised omadused. Teemant on kõva, sellest valmistatakse puure või nuge. Grafiit on pehme. Mõlemad on tahkised aga erinevate füüsikaliste omadustega. Ahjutahm, mis koosneb ka süsiniku aatomitest on aga amorfne. Faasisiirded 1) Sulamine, mis on aine üleminek tahkest faasist vedelasse.
Sel ajal kui ta reisis tegi ta ka mitmeid maastikumaale (nt. Vallinkoski 1908 a.). Laad muutus postimpressionismi mõjul ekspressiivsemaks, pinnakäsitlus stiliseerivaks, koloriidile sai iseloomulikuks kontrastne värvikus. ...Tegutses 1913 1932 aastal Tallinnas loovkunstnikuna ja pedagoogina. Pearõhu pani Laikmaa joonistamisele. Seejuures eitas ta joonistamist kipspeade ning mudelite järgi ja pooldas elavat modelli. Joonistusvahendina eelistas ta sütt grafiidile ja suunas looma tonaalseid lahendusi. Ta ei eitanud erinevate joonistusvõtete kasutamist ja lineaarset kujutamisviisi, kuid sel juhul juhtis õpilase tähelepanu asjaolule, et kujutatavas tegelikkuses, looduses joon sama hästi kui puudub. Maalis sellel ajal oma esimesed meisterlikud Eesti maastikud, tõi neis esile Läänemaa ja saarte looduse omapära (nt. Taebla- Nõmme 1918; Oru teorehi 1922; jne) Tollaseist
5. Liugkontaktides kasutatavad materjalid: Kõige otstarbekamaks paariks on osutunud metall-grafiit (süsi). Taoline kontakt esineb näiteks elektrimasinate kontaktrõngaste ja kommutaatorite ning harjade vahel. Enamasti eristadakse nelja liiki harju: süsi-grafiitharjad (CK) grafiitharjad (G) elektrografiitharjad (E) (valmistadakse süsiharjadest nende grafiteerimisel kõrgel (-3000 °C) temperatuuril. metall-grafiitharjad (M) (grafiidile lisatakse juhtivuse paremaks muutmiseks metallipulbrit (vask, pronks, hõbe). [1] 6 6. Lõppsõna Maailmas polevat olemas täiuslikkust, samuti paistab olevat ka kontaktimaterjalidega. Materjale, millest valmistada kontakte on päris mitmeid, kuid kõigil neil paistab olevat mõni kehv külg. Kas on siis nende füüsikalistes omadustes mõni kehv külg või
Kaadmiumpronks on hea elektrijuhtivusega (Cd 0,9%), tema juhtivus on 83... 90% vase juhtivusest s.o. 48... 52 MS/m (p = 0,21... 0,19 Ωmm2/m ). Temast valmistatakse näiteks trollijuhtmeid elektertranspordiks, Enamuses kirjandusallikates eristatakse nelja liiki harju: 1) süsi-grafiitharjad (CK), 2) grafiitharjad (G), 3) elektrografiitharjad (E), milliseid valmistatakse süsiharjadest nende grafiteerimisel kõrgel (-3000 °C) temperatuuril, 4) metall-grafiitharjad (M), kus grafiidile on lisatud juhtivuse parendamiseks metallipulbrit (vask, pronks, hõbe). Termopaaride materjalid Termopaarid on nn. Seebecki nähtustel põhinevad temperatuuriandurid. Nimetatud nähtus seisneb elektromotoorjõu tekkimises erisugusest metallist või pooljuhist koosnevas vooluringis kui ühenduskohtade temperatuur on erinev. Enamlevinud termopaaride materjalideks on konstantaan, vask, kromeel, alumeel, plaatina, plaatinroodium, kopeel.
heksagonaalne kristallvre nagu MoS2-l. Antifriktsioonomadused on seleniididel tavaliselt krgemad kui telluuridel ja isegi sulfiididel. Töötamisel hus on hrde- tegur seleniididel 0,09-0,2 ja vaakumis 2-3 korda väiksem. Kige väiksem on hrdetegur temperatuuridel 100-300 °C. Boornitriid on sageli kasutatav tahke määre, tänu oma krgele stabiilsusele agressiivsetes keskkondades, vaakumis ja madalatel temperatuuridel. BN esineb kolmes modifikatsioonis. -modifikatsioon on grafiidile sarnaselt heksagonaalse kristallvrega. Teda nimetatakse teda ka valgeks grafiidiks tema valge värvuse tttu. Üldiselt on BN halbade määrivate omadustega. Tema hrdetegur on >0,3. See on üle 3 korra krgem kui MoS2. Koguseliselt BN viiakse PAFM 0,4-2%. Kergeltsulavad metallid (Pb, Sn, Cd jne) on kasutatavad tahke määrdena. Kergeltsulatatavad metallid viiakse kas lähtepulbrisse segamise käigus vi immutatakse paagutatatud karkassi sisse. Koos antifriktsioonomadustega suureneb ka
annaabi.ee 
