4. Kuidas mõjutavad soojad ja külmad hoovused rannikualade kliimat? Soe hoovus toob kaasa rohkem niiskust ja sademeid ning sooja kliimat, aga külm toob kaasa kuivust ja külma. 5. Oskate selgitada hoovuste teket ja liikumise seaduspära maailmameres ning nende rolli kliima kujunemises. Hoovusi tekitavad: 1. tuuled (tuulehoovused e. triivhoovused) 2. vee tiheduse erinevused (tihedus- e. gradienthoovused) 3. veepinna kallakus (äravooluhoovused) Nende tähtsus: 1. Soojusevahetus erinevate laiuste vahel 2. Nad on setete transportijad (nt. savi, muda) 3. Planktonite transport 4. Mõju kliimale · Triivhoovused tekivad püsivalt ühes ja samas suunas puhuvate tuulte mõjul. Atlandi ookeani põhja- ja lõunapassaathoovus. · Äravooluhoovused tekivad, kui kuskil on kõrgem veetase ja vesi hakkab sealt liikuma madalama
Päevas võib olla kas üks või kaks tõuse. See oleneb kus maakera puntis antud koht asub. Tõusul ja mõõnal on 18,6 aastane tsükkel. See on seoses kuu tsükliga 29 päeva ja 12 tundi ning aasta 365 päevaga. Lunaarpäev on 24 tundi ja 50 min. Päikese ööpäev on 24 tundi. Hoovused. Hoovused vee horisontaalne liikumine maailmameres. Neid tekitavad: tuuled (triivtuuled), vee tiheduse erinebused (tihedus ehk gradienthoovused), looded (loodete hoovused) ja veepinna kallak (äravooluhoovused). Hoovused võivad olla: · Püsivad (Golfi hoovus); · Perioodilised (India ookeanis mussoonide põhjustatud); · Ajutised; · Soojad (Golfi hoovus on soojema veega kui teda ümbritsev Atlandi ookean); · Külmad (Labradori hoovus). · Magedamad; · Soolasemad; · Pinnavee; · Süvavee; · Põhja.
veetasemaga kohta, näiteks maismaalt merre voolavate suurte jõgede suudmetest eemale. Mustast merest Vahemerre, Läänemerest Põhjamerre jne. · Tihedushoovused tekivad erineva temperatuuri ja soolsusega vee kokkupuutealadel. Atlandi ookeanist liigub vesi Vahemerre. Hoovused http://web.zone.ee/haasikk/fff/H%FCdrosf%E4%E4r%20kui%20elukeskkond-.pdf Hoovusi tekitavad: 1. tuuled (tuulehoovused e. triivhoovused) 2. vee tiheduse erinevused (tihedus- e. gradienthoovused) 3. veepinna kallakus (äravooluhoovused) Vee liikumise suuna järgi jaotatakse hoovusi konvektiivseteks (vertikaalseiks) ja advektiivsteks horisontaalseiks). Järvedes on kõige levinumaks hoovuste liigiks tuulehoovused. Maa pöörlemise (Coriolise jõu) tõttu ei lange tuule suund ja vee liikumise suund kokku. Samal põhjusel uuristavad jõed enam oma paremat kallast. Põhja poolkeral kaldub vee liikumine tuule suunast paremale, lõunapoolkeral vasakule
annaabi.ee 
